Eesti Nokia on meie emotsioonitud naljad

Kõndige Tallinna tänavail ja lugege poole tunni jooksul kokku naeratavate linlaste arv. Nüüd mõelge uuesti. Olete te ikka kindlad, et need paar inimest ei olnud turistid?

Jalutage veel pool tunnikest ja proovige nüüd ise nendele inimestele naeratada. Paljud neist kergitasid kulmu ja tituleerisid teid oma sosinates veidrikuks? Enamik?

Olen märganud, et eestlaste külm olek on kujunenud omamoodi Nokiaks. Minu välismaalastest sõbrad avaldavad tihtipeale imetlust selle üle, kui emotsioonitult suudame nalju esitada. Mitte kunagi ei või kindel olla, kas tegemist on tõsise situatsiooni või meile omase irooniaga. Mina ütlen neile alati - vaadake silma ja mõistate. Aga nende segadus on mõistetav, sest isegi enda igapäevaseid õnnestumisi esitame me läbi lillede või nalja pähe. Pigem lepitaks surmanuhtlusega kui tehakse komplimente.

Täpselt nagu Tallinn, ei saa ka enamik meist mitte kunagi n-ö valmis. Valmis tunnistamaks ühiskonnale "Jah, ma olen õnnelik!". Eestlased on justkui harjunud sellega, et kõik on valesti. Et poliitikud vassivad ja riigiraha suunatakse otstarbetult. Äkki ongi nii. Aga see ei ole veel vabandus morni näoga ringi kõndimiseks ja skeptilisuseks. Inimesed on aastasadu õelad ja valelikud olnud.

Rumalad inimesed on alati troonidel istunud. Bürokraatia, demagoogia, libedad kõnniteed - kõik need on vägagi "enne Kristust" nähtused. Pole mõtet meelt heita ja näiteks lapsi laulukoorist ära võtta, sest lehes kirjutati, et koorijuht on pervert. Perverdid on ja jäävad.

Emade-isade muretsemisest saan aru. Lapsetoetus on mõnitamine ja Maxima tõstis hindu. Vanaema sõbrantsidest saan ka aru pension ei toida, noored on nahaalsed, mölisevad mobiilidega ja ei paku istet. Ning liivaga koonerdatakse lumistel kõnniteedel. Raske on niimoodi elada, tõesti.

Aga noored, häda pole midagi ju?! Piirid on lahti, kosmopoliit sai presidendiks, õppelaenu saab heldelt ja kuulsaks saab suvalises tõsielusarjas keelt näidates. Tehke äri. Vaadake filme. Piketeerige. Laske liivatamata kõnniteedel liugu.

Laiuskraade muuta ei saa, talved tuleb üle elada ja hoida head tuju ja sisetemperatuuri alla nulli kukkumast. Kellele meist meeldiks avastada, et südame asemel on jääkuubik?

Autor: Joonatan Allandi