Tõstukivaba ladustamine kogub hoogu

Nii nagu eri koormustele sobivad eri riiulidetailid, on igal arenenumal tootjal pakkuda ka eri tugevusastmega varustust riiulite kaitseks. Sagedamini on kasutuses riiuli külgraami- ning postikaitsed hoidmaks riiuleid tõstuki otsasõidu korral vigastuste eest, tihti ka restseinad ning tunnelikaitsed liikumiskoridoride kaitsmiseks võimaliku kõrgelt kukkuva kauba eest.

Analoogsete kaitsetega saab tõstukite otsasõidu eest turvata ka hoone kergkonstruktsiooni. Vajalik on see olukorras, kus laopõrand on kõrgemal välispinnast.

Ukseavades piirdeid kasutada ei saa. Tüüpilise laadimissillaga lao ukseava, mille taga haigutab 1,5meetrine tühimik, saab varustada vastava turvalise laadimissillaga, mis suletud asendis toimib tõstuki turvabarjäärina.

Tõstukite libisemisohu vähendamiseks tuleb lao põrand hoida pidevalt puhas. Eriti ohtlikuks võib osutuda mõne libisemist soodustava aine pakendi purunemine. Halb on, kui avarii põhjustanud tõstukijuht peab paremaks vaikselt minema hiilida või teisi ohust teavitamata lao teise otsa koristusvahendite järele sõidab. Situatsiooni ohtlikkust ja käitumist selle tekkimisel tuleb lihtsalt tõstukijuhtidele aeg-ajalt meelde tuletada.

Avarates ladudes, kus kiirused suured ja roolikeerajaid palju, tuleks riiulite turvamisel vältida kergeid ja isegi keskmise tugevusega kaitsevarustust ning eelistada eriti tugevaid turvapiirdeid. Kuigi kulutused nende soetamisel on suuremad, teenivad need end hilisemaid probleeme vältides kiiresti tasa.

Teisalt ei tohi piirete rajamisega liiale minna. Kui valada riiulite kaitseks põrandasse teraspostid ja täita need betooniga, saavutaksime riiulite suhtes maksimaalse turvalisuse, kuid seaksime ohtu sinna otsa sõitva kalli masina. Seega peab piire olema piisavalt tugev, et massiivse tõstuki hoog enne riiuli vigastamist peatada, samas küllalt elastne, et mitte vigastada tõstukit. Siselao tingimustes kasutatakse akutõstukeid ja just kallid akud on löökidele tundlikud.

Lisaprobleem on, et kaitsevarustus ei tohi vähendada koridori laiust, kuna koridorid on ruumi kokkuhoiu saavutamiseks niigi võimalikult kitsad.

Iga loogiliselt mõtlev lugeja saab aru, et 100% efektiivset lahendust pole olemas. Päästaks ideaalsed, avariisid mittesooritavad tõstukijuhid, aga kust neidki võtta. Töö tulemust mõõdetakse ja tasustatakse enamasti ikka tehtud mahu järgi. Lisaks tuleb arvestada, et kaugeltki kõik õnnetused tõstukitega ei juhtu tööfaasis. Küllap igal tõstukite müügiga tegeleval firmal on teada juhtumeid, kus klientfirma töötajad omaalgatuslikult tõstukitega n-ö kaugust hüppavad: kiiruskatseid ning pidurdusteekonna võistlusi korraldavad. Seda ikka laos või tootmishoones.

Euroopas kulutatavad firmad igal aastal miljoneid eurosid avariide tõttu ohtlikuks muutunud riiulidetailide vahetamisele ning tõstukite remondile, USAs kogub hoogu tõstukivaba ladustamise liikumine, mis on ajendatud paljudest inimohvritega õnnetustest.

Kuna võtmesõnaks on üsna olulisel määral tõstukijuhtide töödistsipliin, on turvaseadmete nimekirjas au sisse tõusmas mehaanilistest turvapiiretest märksa tõhusam vahend - tõstukitele paigaldatav löögiandur. Esmapilgul naljakas ja küllalt lihtne USAst pärit leiutis on Euroopaski kiiresti populaarsust võitmas. Löögianduri abiga saab mõõta ka aja jooksul põhjustatud avariide hulka. Loomulikult pole põhieesmärk kahjude mõõtmine, vaid nende vältimine.

Autor: Ilmar Metsma