Transiidisüsteem kui kahekaelaline pudel

Illimar Paul 29. november 2006, 00:00

Eesti transiidipudel näeb välja toruna, mille kaelad ja keskosa on peaaegu et sama kaliibriga. See tähendab, et siit läbi veetavad kaubad on kiire voolavusega ehk nn torukaubad, mille lisaväärtus on madal.

Riigi eesmärk on tagada transiidivoogude võimalikult kiire voolavus läbi pudelikaelte ning pudelis loodava lisaväärtuse maksimeerimine. See on saavutatav avaliku ja erasektori koostööga.

Kaupade nomenklatuur on väike, kogused suured ja nende valdavalt mehhaniseeritud käsitlemisel loodav lisaväärtus mõõdukas. Eesti vedelkütuste transiidi eduloo aluseks on operaatorite aastatepikkuse töö tulemusel saavutatud voogude kiire voolavus läbi pudelikaelte.

Pudelisse sisenemine ehk piiriületus toimib idast läände suunduvate transiidivoogude korral laitmatult.

Kiirevoolulise ja sealjuures kahjulike keskkonnamõjudeta pudelist väljumise tagavad operaatorite poolt terminalidesse tehtud investeeringud. Eestil on väga soodus pinnas kõrge lisaväärtusega transiidi teenindamiseks. Peamiseks ressursiks on sealjuures meie ülimalt soodus geograafiline asukoht keset hiiglaslikke tarbijaturge.

Meist 24tunnise mere- ja maismaatranspordi haardeulatuses paikneb 50 miljonit ning 72 tunni raadiuses koguni 450 miljonit tarbijat. Seega on globaalses kontekstis Eesti puhul absoluutselt mõttetu rääkida kõigest pooleteise miljoni elanikuga väikeriigist ning selle marginaalsest turust. Suurelt mõtlejad ei piira oma visioone Nokia otsingutega, vaid seavad sihiks liidripositsiooni.

Tippu pürgimise raskel teel on Eesti piiranguteks tööjõunappus ja ettevõtete alakapitaliseeritus. Kaubavoogude arengutrendid ja geograafia räägivad Eesti kasuks.

Venemaa loodeosa on arenenud rikkaks tarbijaturuks, mille ostujõud aina kasvab. Soome kaudu Venemaale suunduvate autovedude maht on viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 13%.

Eesti-Vene maanteepiiripunktidele tõi ELiga liitumine kaasa kuni 40protsendise hüppelise koormuse kasvu ja sealt edasi on kasvutrend stabiilselt jätkunud.

Transiidile lisaväärtuse loomine eeldab kaubavoogude peatumist Eestis ja nende täiendavat töötlemist siin. Venemaale imporditavad peamised transiitkauba artiklid sobivad selleks suurepäraselt. Nii sõiduautod, tarbekaubad, koduelektroonika, ehitusmaterjalid kui ka toiduained eeldavad laadimise, ladustamise, komplekteerimise, tolliformaalsuste vormistamise, samuti vedude korraldamisega seotud teenuseid.

Transiidipudeli keskosa aitab lisaväärtuse pakkumisega paisutada vastavate teenuste osutamiseks sobilik keskkond ja infrastruktuur.

See on võimaluseks eraoperaatoreile, kuid eelkõige kohalikele omavalitsustele, kes saavad logistika- ja tööstusparkide arendamise kaudu oma piirkonna majandusarengule kaasa rääkida.

Tulevikustsenaariumite kavandamisel tuleb lähtuda seaduspärasusest, et transiidipudelisse ei sisene kunagi rohkem kaubavooge, kui sealt välja liigub.

Kui ühele pudelikaeltest on paigutatud kork, pole transiit võimalik. Venemaale suunduva transiidi kontekstis on maanteevedude kasv põhjustanud piiripunktide ummistumise. Kõige selgemini ilmneb see Narva-Ivangorodi piiril.

On ilmne, et võimsuse kasvupiiranguks pole hetkel veel mitte sild üle Narva jõe, vaid Vene tolli ressursside piiratus ja suur ametkondade arv piiril. Edu saavutamine pole kahjuks mõeldav, kui kommunikatsioonikanalid Tallinnast Moskvasse kulgevad Brüsseli kaudu. Esiteks ei ole Brüssel kuigi suur logistika asjatundja ning teiseks pole Brüsseli Venemaa poliitika seni kuigi efektiivne olnud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing