Õnnelik argipäev pingelisest karjäärist parem

Nädal tagasi esilinastunud "Hea aasta" õigustab igati oma kuulumist romantilise komöödia žanri. Selles on tubli annus nii lõbustavat situatsioonikoomikat kui ka lembestseene.

Film pakub ohtralt kauneid loodusvaateid ning meeldivat unelemisvõimalust positiivsete emotsioonide tulvas. Vägivallatu filmina on "Hea aasta" turvaline valik, mis sobib lõõgastumiseks.

Ärimaailmas peadpööritavat karjääri teinud peategelane Max Skinner (Russell Crowe) on boss, kelle edu aluseks on oskus kasumilootuses kiirelt reageerida. Onult päranduseks saadud viinamarjaistanduses, kus ta oma lapsepõlve oli veetnud, näeb ta samuti vaid kiiret rahalist tehingut, et siis eluga edasi minna.

Elul on aga oma plaanid ning üksainus pisiäpardus põhjustab mehe hoolega (üle)planeeritud ajakavas kaose.

Plaanivälisest nädalasest sundpeatumisest onu vanas mõisas saab Maxi elus pöördepunkt.

Harjumatute emotsioonide ning mälestuste tulvas avastab ta rõõmsa paradoksina, et iseendaks jäämine on teatud mööndustega võimalik kohast ning tegevusest sõltumatult.

Kirgliku prantslanna Fanny Chenali (Marion Cotillard) lähedus, koha atmosfäär ning mälupildid onu Henry juures veedetud lapsepõlvest liituvad veendumuseks, et selline elu on rohkem väärt kui edukad tehingud äriilmas.

Kinolinal nähtav karjääriinimese ellusuhtumise ning elustiili ümberkujundamine läheb tõrgeteta ning veenvalt. Kohati ehk liigagi aimatav süžee ning ootuspäraselt õnnelik lõpp ei mõju aga liialt lihtsustatuna.

Filmis on sisu küllaga ning luubi alla võetud eetiliste väärtuste ja karjääri hind võib nii mõnegi karjeristi oma isiklike valikute üle mõtisklema panna.