Kristel Kivinurm paneb eestlaste raha uues Euroopas kasvama

Juta Raudnask 06. detsember 2006, 00:00

Kristel Kivinurm-Priisalm on üks paremaid investeerimisala asjatundjaid Eestis - juba kümme aastat on ta töötanud finantsalal, neist viimased viis on ta juhtinud Trigon Capitali varahaldusosakonda, mis haldab üle seitsme miljardi krooni nii Eestist kui ka mujalt Euroopast pärit eraisikute ja professionaalsete investorite vara.

Töö tõttu viibib Kristel suurema osa ajast Eestist eemal, külastades ja analüüsides Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtteid, intervjueerides firmade juhtkondi Poolas, Rumeenias, Serbias, Tšehhis ja teistes regiooni osades. Eelkõige huvitavad teda ja teisi investeerimisanalüütikuid äärmiselt alahinnatud ning investorite huviorbiidist väljas olevad börsifirmad, millel on hea tõusupotentsiaal.

Kuidas on töö Teie elu mõjutanud?

Rahvusvaheline suhtlemine ning paljude majanduste ja ettevõtete analüüsimine on võimaldanud näha lisaks Eestile n-ö suurt pilti - kus oleme praegu ja mis suunas liigume. Maailmas on palju huvitavaid äri- ja eneseteostusvõimalusi, kui on vaid tahtmist, julgust ja järjekindlust midagi ära teha ja mõelda väljapoole pisikest Eestit. Hindan kõrgelt eestlasi, kel on julgust teha äri ka väljaspool meie riigipiire ning tõestada, et väikeriigi esindajad saavad olla edukad riikides, mis on kümneid kordi suuremad meie omast.

Aastad investeerimismaailmas on õpetanud mulle kolm olulist omadust: kannatlikkus (olla investeerinud alahinnatud, aga hea juhtkonnaga firma aktsiasse ja oodata oma hetke, mis tihtipeale võib võtta mitu aastat); empaatiavõime (oluline omadus ettevõtte juhtimisel ning investoritega suhtlemisel) ning pidev uute võimaluste otsing (olla avatud uutele ideedele, olles pigem trendilooja rollis). Paljud eestlased kardavad massist erineda ning teha asju teistmoodi, nad on harjunud vana käekirjaga. Eristumine ning julgus seista oma ideede eest on olnud nii isiklikus elus kui ka tööalaselt minu edu aluseks.

Millal ja milline oli Teie esimene investeering?

Esimene ning siiani kõige parem investeering oli väga hea haridus ning noorena maailmas ringi vaatamine. Ilma hea vundamendita on raske pilvelõhkujat ehitada. Teine hea investeering on mu abikaasa. Nimelt oli tema see, kes kümme aastat tagasi märkas ajalehes Trigoni töökuulutust ning veenis mind töökohta vahetama.

Kui palju eraisikuna investeerimisega tegelete?

Investeerin päris aktiivselt, peamiselt Trigoni juhitud aktsiafondide kaudu n-ö uue Euroopa börsiettevõtetesse. Lisaks on mul portfellis muid börsiettevõtteid, kinnisvarafonde ning ka kinnisvara Eestis. Arvan, et üks korralik investeerimisportfell peaks koosnema nii aktsiaturu investeeringutest kui ka kinnisvarast.

Mis on kõige väiksem summa, mida tasuks investeerida?

On levinud ekslik arusaam, et investeerimiseks on vaja sadu tuhandeid või isegi miljoneid kroone. Võib investeerida ka paarsada krooni kuus, mõistlik on siiski alates 500 kroonist kuus. Selleks et kindlustada tagala ning nautida rahulikku pensionipõlve, peaks investeerima keskmiselt 10% sissetulekutest.

Milline on olnud Teie või Teie meeskonna läbi aegade parim investeering?

Meie paremad investeeringud on olnud regiooni väikeettevõtted Leedus, Horvaatias, Poolas, Rumeenias, mis on 2-4aastase investeerimisperioodi jooksul kolme- kuni kuuekordistunud. Usun, et meie meeskonna suurim trump on leida tugevate ja läbipaistvate juhtkondadega kiirelt kasvavaid ettevõtteid ja investeerida neisse atraktiivsel hinnatasemel. Investeerimisel tehakse raha ostu-, mitte müügihetkel. Aktsiaid on oluline osta õige hinnatasemega - mitte maksta vara eest rohkem, kui see tulevikus väärt võiks olla.

Kus näete praegu parimat potentsiaali?

Näeme parimat potentsiaali just Poola ja Rumeenia väikeettevõtete seas. Poola on meie jaoks suurim ja aktiivseim aktsiaturg, kus on praegu börsil pea 280 firmat ning järgneva kuue kuu jooksul on aktsiaid noteerimas veel 35 uut ettevõtet. Makromajanduslikult on Poola praegu samal tasemel kui Eesti kolm-neli aastat tagasi, mil eraisikute laenukoormus oli veel madal ning tarbimine alles lapsekingades.

Kas soovitaksite Eesti börsil olevate ettevõtete aktsiaid oma sõbrale?

Kahjuks ei soovitaks, sest ettevõtete hinnatase on kõrge ning Eesti makromajanduses on meie arvates praegu liiga kõrged riskid. Eesti on jõudnud oma elatustasemega lähedale Skandinaaviamaadele, mistõttu suur osa kiire kasvu võimalustest investeerimises on juba ära kasutatud. Investeeringute tegemisel on oluline arvestada just kasvupotentsiaali, sest kiire kasv toob tavaliselt kaasa ettevõtete kasumi kasvu ning alahinnatud turgudel aktsiahindade tõusu.

Kui Teil oleks käesoleval hetkel 100 000 krooni investeerimiseks, kuhu Te selle paneksite?

Poola ja teiste uue Euroopa riikide väikeettevõtetesse ning Bulgaaria ja Rumeenia kinnisvarasse, kuhu on võimalik investeerida paljude kinnisvaraettevõtete ja -fondide kaudu.

Kui suure rahasumma õige investeerimise korral oleks võimalik elada Eestis ainult investeerimistuludest?

Rikkus ei seisne mitte selles, kui palju me tuluna teenime, vaid kui vähe me kulutame. Olen filosofeerinud sel teemal paljude investorite ja sõpradega. Arvamusi on mitu: ühe jaoks piisab paarist miljonist kroonist, et elada rantjee elu, teine vastab, et ainult investeerimistuludest julgeks ta elada vaid siis, kui kontol on rohkem kui 100 miljonit krooni. Mina arvan, et investeerimistuludest võib julgelt elada alates 4-5 miljonist kroonist vabadest vahenditest, kust on maha arvestatud oma kodu, suvemaja ning auto, mis ei kuulu investeerimisportfelli.

Milles seisneb rikkuse valem?

Paljud arvavad, et tööandja ülesanne on teha töötajatest rikkad inimesed. Mina olen seisukohal, et rikkus sõltub igaühest endast. Üks võimalus rikkaks saada on tunda natuke huvi investeerimise vastu või vähemalt leida endale hea portfellihaldur. Sinu suurim kulu elus on teenimata jäänud kasum.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing