Avalik sektor pakub näidet läbimõeldud IT-süsteemist

Enn Heinsoo 14. detsember 2006, 00:00

Varem toimus rahandusministeeriumis sealse IT-osakonna juhtivspetsialisti Alek Kozlovi sõnul andmevahetus andmebaaside ja rakenduste vahel käsitsi.

"Kui hakkasime ühtset süsteemi juurutama, nägime, et mujal maailmas on trend teenustele suunatud IT-arhitektuuri (Service Oriented Architecture) poole. Püüeldes sellise ülesehituse poole, alustasime korraliku platvormi loomisest," selgitas Kozlov.

"ESB kontseptsioon on paljudele tuttav, kuid ma pole just tihti seda kusagil töötamas näinud. Ei teagi, miks. Vaja seda on, sest see lahendus on nagu vundament, kui rääkida teenustele suunatud ülesehitusest, ka ilus kontor ei saa õhus seista," tõi Kozlov võrdluse.

"Uurisime eri meetodeid, otsustasime ühendusplatvormi kasuks ning otsustasime üpris nullist alustada. Kogemust kelleltki Eestis paraku võtta ei olnud," rääkis Kozlov.

Rahandusministeeriumis pruugitavat ühendusplatvormi Sonic MQ kasutavad ka näiteks pangad ja idee rahandusministeeriumi IT-süsteemi ühendplatvorm rajada pärineb nendelt.

"Tänu liidestuskihi olemasolule on rahandusministeeriumis võimalik lihtsalt uusi teenuseid lisada. Ei saa öelda, et ma ei teeks uue süsteemi lisamisel üldse pingutusi, kuid see ei võta enam kuude kaupa aega," kirjeldas Kozlov.

Partner EBSA leiti avaliku rahvusvahelise hanke käigus. "Kogu musta töö tegi partner, meie pool oli luua selge visioon ja tulevikunägemus. Kindlasti suhtleme partneriga edasi, sest nagu iga värske tarkvara puhul, on tulevikus paratamatult vaja parandusi ja täiustusi teha," lisas Kozlov.

Triin Hommuk, IBM Eesti tarkvara tootejuht
ESB filosoofiat tasub tunda kõigil, aga kasu on sellest eelkõige firmadel, kes vaevlevad platvormide ja rakenduste paljususe käes, mis tekitab probleeme süsteemide haldamisel, uuendamisel, ületõstmisel ühelt platvormilt teisele jne.

Siin annab SOA ESB najal meile paindlikkuse, kus rakendus ei ole enam asi iseeneses, vaid koosneb mingist hulgast teenustest, mis suhtlevad omavahel määratud viisil.

Kui IT-vajadused piirduvad tarkvara osas aga e-posti ja kontoripaketiga, lisaks mõne erialaspetsiifilise programmi ja väikese failiserveriga, pole mõtet sõnumiedastusest või SOAst rääkida. Kui sul on üks raamat, siis ei ole mõtet sellest lehti välja rebida ja neid erinevatel riiulitel hoida.

Kristi Pool, EBSA turundus- ja müügijuht
ESB kasutamine annab võimaluse liita kõik kasutatavad programmid minimaalse ühenduste arvuga - lüli on vaja süsteemi ja platvormi vahele.

Antud filosoofias ei mängi rolli inimesed, vaid infosüsteemid. Ehk kui tööl on 10 inimest ja omavahel liidestatakse 200 infosüsteemi, siis tasub asi ära. Kui tööl on 400 inimest ja kasutusel on 2-3 infosüsteemi, ei ole asjal mõtet.

ESBd iseloomustab väga ilmekalt postkasti samastamine: kui me tahame saata kirja Tšiilisse, siis meil piisab vaid kirja kirjutamisest, margistamisest ning postkasti poetamisest, et see Tšiilis adressaadini jõuaks. Aga ESB on tegelikult veel võimsam - ta nimelt on võimeline sinu emakeeles kirjutatud kirja ka hispaania keelde tõlkima, vastuse hispaania keeles saama ja siis jälle sulle emakeelde tõlkima.

Ain Rasva, SEB IT-juht
ESB-põhisel rakenduste ühendamisel on kahtlemata olulisi eeliseid failipõhiste liideste ees.

Veebiteenuste idee heaks näiteks on X-tee, mis on olnud väga kasulik mitmete süsteemide liitmisel, ometi ei saa teda paljudel juhtudel kasutada sellise paindlikkusega nagu ESBd.

Tõnu Liik, Tallink Grupi IT-juht
Julgen rahandusministeeriumi meestele ainult tarkust, külma pead ja enesekindlust soovida. Vähemalt minu tagasihoidlik elukogemus on näidanud, et seda viimast on meie IT-projektides vajaka.

Terve talupojamõistus ei ole IT-projektide juures vähem oluline kui teoreetilised teadmised.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:29
Otsi:

Ava täpsem otsing