Tallink ostis Silja

Eelmisel aastal börsile läinud ja tuhandete eestlaste huvi tõttu rahvafirmaks ristitud Tallinki juhtide ambitsioonid kasvasid aastavahetusel, kui Silja Line'i omanikfirma Sea Containers pani kahjumis oleva ettevõtte müüki.

Pärast pikki läbirääkimisi jõuti kokkuleppele 12. juuni varajastel hommikutundidel. Ostuleping allkirjastati kell 5.50. Tehingu hinnaks oli 450 miljonit eurot (7,04 mld krooni) ja 5 miljonit Tallink Grupi aktsiat. Ostutehingust jäid välja Tallinna ja Helsingi vahel liiklevaid kiirlaevad.

"Olen nüüd kindel, et Tallinkist on saanud suurim Eesti firma," ütles Tallinki juhatuse esimees Enn Pant uhkelt pärast ostu. "Juba kümme aastat tagasi Tallinkisse tööle tulles ütlesin, et võtame Silja Line'i üle ja siis pidas Äripäev mind hulluks, aga ma olen sõnapidaja mees," rääkis ta.

Juubeldas ka Tallinki juhtkonnaga lähedasi sidemeid omav majandusminister Edgar Savisaar: "Silja Line'i ost on Eesti majandusajaloo märkimisväärsemaid verstaposte ja säravamaid tehinguid. See tõestab, et Eesti laevandusfirmad suudavad ka rahvusvahelises konkurentsis edukalt läbi lüüa."

Osavalt suve algusesse planeeritud ost andis peagi häid teateid, kui oktoobris avaldatud majandustulemustest selgus, et Silja Line'i ost aitas Tallinki kasumit kolmekordistada. Ettevõtte teenis augustis lõppenud majandusaastal ligi 1,5 miljardit krooni kasumit. Samas üle 700 miljoni sellest tuli Silja Line'i laevade üleshindamisest, mida arvestamata teenis Tallink ligi 800 miljonit krooni.

Majandusnäitajatel on veel üks nõrkus. Nimelt lülitus Silja Tallinki kasumiaruandesse kahe kõige magusama suvekuuga ning kahjumlikumaid talvekuid esialgu näha ei ole. Samas Tallinki juhtkond on positiivselt meelestatud ning ootab järgmise aasta müügikäibeks umbes 11,7 miljardit ning kasumiks 1,4 miljardit krooni.

Rõõmustavate uudistena teatas Tallink märtsis ühe kiirlaeva müügist ja kolme parvlaeva ostust opereerimiseks Eesti ja Soome ning Eesti ja Saksamaa vahel. Lisaks avasid Pant ja Hanschmidt aprilli alguses Riia-Stockholmi laevaliini, mis võimaldab üle päeva sõita korraga 1500 reisijal ja vedada 800 liinimeetrit autosid.

Majandusaasta kolmas kvartal näitas langust, firma teenis küll 76,5 miljonit krooni kasumit, kuid see oli 44% väiksem kui eelmisel aastal.

Samas mõjutavad nii positiivset kui ka negatiivsed teated Tallinki aktsiat vähe. Alates avalikust emissioonist on ettevõtte aktsia väikeaktsionäridele vaid meelehärmi valmistanud, alustades

82,50 krooni pealt ja kukkudes kuni 56-57 kroonini. Silja ostu rahastamiseks tehtud uuel emissioonil said senised aktsionärid märkida aktsiaid hinnaga koguni 55 krooniga. Kuigi Tallinki aktsias nähakse suurt potentsiaali, liigub hind endiselt 65-66 krooni raadiuses.

Rööbiti on kogu selle aasta Tallinki saatnud tülid ametühingutega. Juunis alustas Soome Meremeeste Ametiühing boikotti Hanko sadamas Tallinki laevade vastu ja sadamatöölised keeldusid treilereid maha laadimast. Tallink kaebas ametühingu kohtusse, kuid sai vaid ajutise võidu, sest pidi kohtust tugevamate ametiühingutega kokku leppima, et 1. juuliks 2008 on Eesti meremeeste palgad Soome omadega samaväärsed.

Veelgi suurem skandaal puhkes oktoobri lõpus, kui Tallinki juhatus pidas koosolekut Silja Symphony pardal, mis oli teel Helsingist Stockholmi. Pärast ametliku osa lõppu siirdusid Enn Pant, Andres Hunt ja Keijo Mehtonen laeva baari, kus hiljem puhkes tüli töötajatega ning Hunt virutas baarimehele rusikaga näkku. Rootsi meremeeste ametiühingu SEKO väitel pole osapooled veel leppinud.