Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sloveenia pääses jõukate klubisse

Tõnis Arnover 03. jaanuar 2007, 00:00

Uus aasta tuli Sloveenias tänavu pisut teistmoodi kui tavaliselt. Juba pärast 12 kellalööki võisid sloveenid võtta kõigist 1524 pangaautomaadist tolarite asemel eurosid, sest Sloveeniast oli uusaastaööl saanud rahaliidu täieõiguslik liige.

Kaks kolmandikku sloveene pooldas eurole üleminekut, ehkki paljudel oli hinges kahtlus, et see võib tähendada hinnatõusu ja elu kallinemist, nagu teistes euroriikides on juhtunud. Üheks elukalliduse mõõdupuuks peetakse õlle hinda, mis tolari ajal on pubides kerkinud kolm korda. Alates 1. jaanuarist on see ümardatud kahele eurole (31,3 krooni), mis tähendab uut, viieprotsendilist tõusu.

Nii nagu Eesti kroon, oli tolargi olnud sloveenidele omamoodi iseseisvuse sümbol, kui nad 1991. aasta juunis Jugoslaaviast lahku lõid ja seejärel dinaari asemel oma rahvusliku valuuta tolari kasutusele võtsid.

Koos Eestiga edukamate kandidaatriikide seas olnud kahe miljoni elanikuga Sloveenia astus Euroopa Liitu 2004. aastal. Kuid kümnest tollal ELi pääsenud riigist suutis Sloveenia ainsana nõnda ruttu rahaliitu pääseda. Järgmistel riikidel kulub selle sammu astumiseks ilmselt veel mitu aastat.

Rahaliitu astumisel nõutakse riikidelt Maastrichti kriteeriumide täitmist. Need puudutavad eelarve puudujääki, riigi võlga ja inflatsiooni. Nagu tihti on öeldud, on ELi rahaliit ehk eurotsoon rikaste riikide klubi. Seni kuulus sinna 12 vanemat ja jõukamat ELi liikmesriiki. Taani ja Suurbritannia on taganud endale eriõiguse rahaliidust välja jääda ja Rootsi on järjekorras, sest negatiivne rahvahääletuse tulemus ei luba valitsusel seda sammu seni astuda.

Tänu kõrgemale elatustasemele teiste uute ELi riikidega võrreldes on Sloveenia majanduskasv olnud pärast ELi astumist mõõdukam, jäädes nelja protsendi tasemele. See ei ole tekitanud nii suurt inflatsioonisurvet nagu vaesemate Balti riikide üle kümne protsendi küündiv majanduskasv. Samuti on Sloveenia valitsus sundinud ametiühinguid nõustuma mõõduka palgatõusuga, mis on lubanud alandada inflatsiooni 2001. aasta kaheksalt protsendilt möödunud aastal 2,3-le.

Ökonomistide sõnul aitab euro parandada Sloveenia makromajanduslikku stabiilsust ja suurendada eksporti. Briti majandusprofessori Iain Beggi sõnul kaitseb euro Sloveeniat väliste ohutegurite eest, mis võivad kõigutada tema kaupade ja teenuste nõudlust. Kaovad valuutavahetuskulud, mis üldjuhul annavad kokkuhoidu 0,2% SKPst. Samas aga suureneb kinnisvarabuumi oht, kui riigi keskpank enam ei määra oma intressipoliitikat. See on kummitanud näiteks Iirimaad ja Portugali.

Kuid sloveenlastel tuleb ka väike mõru pill alla neelata. Nüüd, kus nad on ELi 13 tuumikriigi seas, jääb ometi kahe sinna kuuluva riigi, Saksamaa ja Austria tööturg Sloveenia kodanikele suletuks. "Kas me ikka oleme üks Euroopa Liit või ainult ELi teise järgu kodanikud?" küsib retooriliselt Sloveenia suurima finantskontserni NLB juht Marjan Kramar. Selles küsimuses on Sloveenia toetust leidnud Euroopa Keskpangalt, mille president Jean-Claude Trichet on sõnakalt nõudnud kõigi allesjäänud barjääride kaotamist.

12+2 eurotsooni mittekuuluvast riigist pole kaugeltki kõik huvitatud kiirest eurole üleminekust. Rootsi uus peaminister Fredrik Reinfeldt on tõdenud, et rahaliitu astumine pole järgmise nelja aasta jooksul aktuaalne. Rootsi pole seni vaevunud täitma isegi rahaliitu astumise nõudeid. Seadused on ühtlustamata ja Rootsi kroon ei ole liidetud ERM IIga. "Tegemist on rohkem poliitilise tahte puudumisega," tõdes detsembris Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia.

Euroskeptiline Poola valitsus on lubanud rahaliitu astumise küsimuses korraldada 2010. aastal rahvahääletuse, valitsusraskustega maadlev Tšehhi ei plaani eurole üleminekut enne 2012. aastat. Suurde eelarve puudujääki sattunud Ungari on võtnud euro sihikule alles 2013. aastal.

Kõige paremaks peetakse suhteliselt jõukama Küprose ja Malta võimalusi. Tõsiselt eurotsooni pürgiva Eesti, Leedu ja Läti probleemiks on jätkuvalt kiire majanduskasvuga kaasnev kõrge inflatsioon. Leedu ületas formaalselt inflatsiooninõude ainult 0,06% võrra, kuid Leedut ei peetud selle kriteeriumi täitmisel jätkusuutlikuks.

Kõigi kolme Balti riigi valitsused ja keskpangad jätkavad eurole ülemineku ettevalmistusi esimesel soodsal võimalusel. Et nende riikide kiire majanduskasvu jätkumises pole kahtlust, siis on inflatsiooninõude täitmine lähiaastail probleemne. Tõenäoliseks peetakse 2010. aastat.

Samal ajal kui inimeste kõhklused euro suhtes püsivad, jätkab see võidukäiku maailmavaluutana. Briti Financial Timesi andmeil oli mullu detsembris eurot maailmas esmakordselt sularahana rohkem käibel kui USA dollareid.

Arvestades, et euro tuli sularahana käibele alles 2002. aastal ja USA dollar on domineerinud aastakümneid, on see vägev tulemus. Eelmise aasta lõpul oli käibel olevate eurode väärtus 610 miljardit eurot ehk 800 miljardit dollarit. Dollareid oli samal ajal käibel 759 miljardit.

Euro mõju kasvu näitab seegi, et üsna mitme riigi keskpangad on hakanud oma valuutareservis suurendama eurode osakaalu dollarite arvel. Näiteks USAga vaenujalal olev Iraan mitte ainult ei vaheta valuutareservis dollareid eurode vastu, vaid teeb ka naftatehingud eurodes. Praegu on maailmas üldiselt nafta- ja muud toormehinnad määratletud dollarites. Kui ka teised riigid peaksid järgima selles vallas Iraani eeskuju, siis on USA dollari rahvusvaheline domineerimine järjest suuremas ohus.

Tänu ELi majanduse heale seisule tugevnes euro dollari suhtes üle kümne protsendi. Kuid seda soodustas ka asjaolu, et mitmed olulised seni dollarisse panustanud riigid, nagu Hiina, Venemaa ja

OPECi riigid, on suurendanud euroinvesteeringuid.

Analüütikute hinnangul püsib euro ka sel aastal dollari suhtes tugev ehk 1,30 dollari tasemel.

Hiljutised avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et eurorahvad pole kaugeltki ühisrahaga rahul ja pessimism kasvab. Novembris avaldatud eurobaromeetri kohaselt pidas eurot kasulikuks ainult 48% euroriikide kodanikest. Neli aastat tagasi oli optimiste 11% rohkem.

58% sakslastest nutab taga vana Saksa marka, 52% prantslastest peab frangist loobumist väga pahaks. Kriitikat teevad ka poliitikud. Mäletatavasti süüdistas Itaalia ekspeaminister Silvio Berlusconi riigi majandushädades ja konkurentsivõime languses just eurot. Prantsusmaa presidendi kandidaadiks tõusnud Nicolas Sarkozy nimetab eurot suure hinnatõusu põhjustajaks ja teine presidendikandidaat Segolene Royal arvab, et valitsustel peaks olema Euroopa Keskpanga poliitilise mõjutamise võimalus.

Ökonomistide hinnangud eurole on erinevad. Saksa Marshalli fondi ameeriklasest liige Robin Shepherd on seisukohal, et ühisraha pole oma olemasolu seitsme aasta jooksul liikmesriikidele erilist majanduskasu andnud. Näiteks rahaliitu mittekuuluva Briti majanduse käsi on selle aja jooksul paremini käinud. Lisaks on väidetud, et eurotsooni rahapoliitika on olnud liiga jäik riikide jaoks, kelle majanduse kasvutempo on teistest erinev.

Keskpanga president Jean-Claude Trichet kinnitas aga hiljuti Euroopa Parlamendis, et eurotsooni riikide majandus on saavutanud kiirema majanduskasvu, parema hõive ja madalama inflatsiooni kui enne ühisrahale üleminekut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing