Kaks Toyota-Raivot

Äripäeva rikaste edetabeliski püsivad nad ühel pulgal, viimati jagasid näiteks oma 142,95 miljoni krooniste varandustega 155. ja 156. kohta.

Ometi pole nad lõpuni sarnased - võta või pikkus (Küti kasuks) või poegade arv (Aavisto kasuks). Ja abikaasagi on kummalgi oma. Kuid nali naljaks. Kui Kütt on lõpetanud reaalkooli, siis Aavisto hoopiski keeltele keskendunud kooli. Kui Kütt harrastab jahipidamist ja karated, siis Aavisto eelistab mäest alla suusatada.

Üks erinevus on neil äriski - kui Kütt püsib autoäris, siis Aavisto on proovinud kätt mujalgi, viimasel ajal püüab kasvult väiksem Raivo laenukontorit pidades ning SMS-laene (aastaintress 423%) väljastades liigse raha kuhjumist vältida.

Aavisto on ühiskondlikult veidi aktiivsem, osaledes nii Balti Riikide Toyota Diilerite Liidu (president), Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (juhatuse liige), Viimsi vallavolikogu, sihtasutuse Naissaare Merekindluse Raudtee, Tallinna Rotary klubi ja klubi Taurus tegevustes.

Mõlemad Raivod astusid juba viis aastat tagasi tollal suhteliselt marginaalse erakonna Res Publica ridadesse, annetades parteile ka suurema summa raha. Vastutasuks saavad maksuameti eelotsused peagi seadusliku jõu - vastav eelnõu on rahandusministeeriumis valmimas.

"Kui plaanis on juriidiliselt keerulisem tehing, ei ole ettevõtjal võimalik saada lõplikku hinnangut, kas tehing on seaduslik," selgitas Kütt kolm aastat tagasi Kroonikale, miks ta tollasele rahandusministri ametit pidanud Taavi Veskimäele sellise maksuseaduse muutmise ettepaneku tegi. "Audiitor ei julge seda anda. Soomes on ettevõtjal õigus pöörduda maksuameti poole ja küsida, kas tehing on õige. Seejuures maksuameti arvamus peaks olema vettpidav ja kohustuslik ka maksuametile endale. Amet ei tohiks viis aastat hiljem rünnata ja öelda, et nüüd me mõtleme teisiti."

Taavi Veskimägi ütles eile, et tal on hea meel, et maksuamet on jõudnud oma arengus sinnamaani, et nad suudavad siduvaid eelotsuseid langetada. "See on euroopalik maksuhalduri tava," ütles Veskimägi.

"Ettevõtjate, sealhulgas Raivo Küti väljendatud seisukoht oli üheks oluliseks nurgakiviks, et maksuhaldur on oma arengus jõudnud praegu sinna, kuhu ta on jõudnud," arvab endine rahandusminister.

Raivo Kütt oli üks Eesti esimese Maksimarketi rajajaist. Mäletate veel seda Harku raba servas laiuvat betoonkolossi? Ja eribusse Kaubamaja juurest Tihniku tänavale? Ja tunniseid kärujärjekordi? Vot, Küti tehtud.

Aavisto oli aga riikliku väliskaubandusmonopoli Estimpeks peadirektori abi. Aastal 1989 loodi Eesti-USA-Austria ühisettevõte Amerest Hotels, mis pidi Paldiski maantee algusesse Sheratoni hotelli rajama, suurejoonelise ettevõtmise kulude katteks loodi valuutapoodide kett Amerest Trade ning Aavistost sai selle juht.

Valuutapoodidesse hangiti kaup Jaapani kontsernilt Sumitomo, kes pakkuski Toyota müümist.

1991. aastal toodi Eestisse esimesed kümmekond autot, esimene ametlikult maale toodud sõiduk müüdi aga järgmisel aastal Tallinna Mööblimajas asunud autokaupluses. Sellega oli vast alanud aastal juba kahe miljardi käibekrooni piiri ületamist prooviv suurfirma Amserv sündinud. Ja seda kõike vaid 12 000 rublaga.

Üheksakümnendate keskpaiku tegi tandem juba üliambitsioonikaid plaane - nad tahtsid vallutada kogu Baltimaade automüügituru, autorendituru, autoliisinguturu, luua autotarvikute taastamistehase ning lisaraha hankimiseks oli plaan Amserv börsile viia. Kuid siis tuli börsikrahh. Ka automüügi edendamiseks loodud omaenese liisingufirmal (Hoiupanga Liisinguga kahe peale, intress kõikus 13-18% vahel) hakkas vahendeid nappima. Raivod aga ei jätnud jonni - lisaraha hangiti aktsiaemissioonist. 1997. aastal kaasas ettevõte sada tuhat uut aktsiat emiteerides 9,7 miljonit krooni lisakapitali. Leedust tõmbuti siiski tagasi, Läti tütar aga jäi.

1999. aastal astus ettevõtte omanike sekka Balti-Ameerika ettevõtlusfond, aktsiakapitali laiendati 3,4 miljoni krooni võrra. Veel kaks aastat hiljem müüdi 28% Amserv Grupist investeerimispangale LHV. Aavistole ja Kütile jäi tollal kummalegi 20,7%, Balti-Ameerika ettevõtlusfondile 17,9%, Venus Overseasile 8,7% ning teistele aktsionäridele 3,85% ettevõttest.

Poolteist aastat tagasi võtsid Raivod aga kätte ja ostsid ettevõtte välja. Lihtsalt niisama. Mullu võtsid Raivod Amserv Grupist kumbki välja 5,22 miljonit krooni dividende.

Eelmisel sügisel panid Raivod aga konkurentidega seljad kokku - tehase nõudel eraldatakse Toyota ja Lexuse müük, selleks lõid senised diilerid Elke Auto ja Amserv Auto Lexuse müügiks uue firma - AS Unelmauto.

Amserv Auto juhi Tiit Reha meelest on Kütt ja Aavisto täitsa normaalsed inimesed. "Vastavalt olukorrale - kui vaja, on nad tõsised, kui vaja, siis lõbusad," lisab Reha, kelle sõnul on Kütt rohkem kontoris kohal, Aavisto vähem. "Aga müts maha poiste ees, sellist otsest sekkumist töösse ei toimu, ei ole nii, et iga esmaspäev astun Aavisto kabinetist läbi ja annan aru. Kui midagi suuremat on tulemas, siis küll, aga seda, mis värvi pastakaid osta …"

Kuidas meestel aga vahet teha? Reha sõnul kutsub ta mõlemaid Raivoks. "Kui nad aga siin kontoris on, kutsun perenimega … on veel väike Raivo ja suur Raivo, nojah, Kütt on ju palju pikem," selgitab Reha.

Ühtlasi tunnistab Reha, et jahikire sütitas Kütis just tema: "Natuke olen mina ka selles süüdi, et Kütt nimele omaselt jahimees on. Oleme sama jahiseltsi liikmed."

Tunnen Raivot (Aavisto - toim.) üle 30 aasta, olime klassikaaslased Tallinna 42. keskkoolis, elasime mõlemad Kadriorus ja õppisime ühel ajal ka Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas. Raivo on alati olnud hea sõber ja kaaslane, kellega on olnud meeldiv ja huvitav aega veeta nii 70ndate lõpul klassipidudel kui ka nüüd. Meil on olnud ka ühiseid huvisid, näiteks kooliaegadel pop- ja rokkmuusikaplaatide vahetamisest praeguse tenniseni välja. Kuigi Raivo on oma äritegevustes olnud edukas, on ta minule ikka endine sõbralik, abivalmis ja tagasihoidlik Raivo.

"Minu arusaamise järgi on tegemist väga tõsise inimesega, kes ka oma hobisid võtab väga tõsiselt," naerab Kinkar. "Et kui ta millegagi tegeleb, võtab ta seda väga tõsiselt."

"Ega meie klubiline tegevus ülemäära aktiivne ole, kuna kõik inimesed tegelevad ka muuga," tunnistab ta samas. "Aga igal aastal saame mõne korra ikka kokku, kevadel on sõit mööda Baltimaid ja sügisel hooaja lõpetamine."

(Kütt ise ütles eelmisel suvel Äripäevale, et sõitis näiteks 2005. aastal mootorrattaga maha 15 000 kilomeetrit ning on viimase seitsme aasta jooksul vahetanud ka kuus-seitse ratast. - toim. )

"Kui nüüd ausalt öelda, siis tunnen teda (Kütti - toim.) liiga vähe, aga kahtlemata tal nuppu on, eks me seepärast ta ju oma ettevõtte nõukokku kutsusime, et ta meile nõu annaks," ütleb Kundla, kuid lisab ootamatult: "Minu äripartner Raivo Hein tunneb teda paremini, aga tema on praegu reisil." Raivode vandenõu?