Smarten Logistics lakub haavu

Lemmi Kann 08. jaanuar 2007, 00:00

Indrek Prantsi sõnul oli eelmine aasta Smartenile keeruline, aga probleemidest on üle saadud. "Meie omanikena oleme täis usku ja optimismi ning liigume õiges suunas. Usun, et 2007 on kindlasti parem aasta, kui 2006 oli. Lusikat me nurka ei viska," ütles Prants.

Möödunud suvel kolis Eesti üks suuremaid kohalikele ettevõtjatele kuuluvaid logistikafirmasid Smarten Logistics oma toidu- ja esmatarbekaupade lao uude keskusesse Assakul. See tõi klientidele kaasa ebamugavusi, sest logistikafirma ei suutnud tellimusi täita.

Smarten Logisticsi turundusdirektor Mait Miller rääkis, et kolimine oli vältimatu, kuid selle ajastus oli halb. "Lepingud nõudsid seda ja kokkulepet eelmise lao omanikuga ei õnnestunud saavutada, ehkki läbirääkimised käisid juba 2005. aastast alates," põhjendas Miller ja lisas, et pikas perspektiivis oli uue keskusese ehitamine ainuõige otsus.

Ettevõtte üks omanikke Indrek Prants tunnistas, et uued laohooned oleks võinud ehitada ka varem ja odavamalt. "Aga see on see oleksite värk."

Üks suuremaid kahjukannatajaid oli AS Viru Õlu, kes tegi novembris otsuse viis aastat kestnud koostöö Smarteniga lõpetada. "Meie koostöö lõppeb veebruaris," ütles Viru Õlle tegevjuht Ott Licht. Tema sõnul muutus olukord nii tõsiseks, et suurkliendid esitasid neile ultimatiivse nõudmise vahetada logistikafirma välja, kui teenuse kvaliteet ei parane.

Oli hetki, kus sadade poodide riiulitel haigutas Viru Õlle koha peal tühjus. "Kui see toimub kõige parematel müügikuudel, siis on see täiesti lubamatu. Nii kui päike välja tuli, tekkisid kohe probleemid, ja päikest oli sellel suvel palju. Aga me ei saa sõltuda firmast, mis töötab nagu rikkis päikesepatarei," nentis Licht.

Smarten leidis tookord, et probleemid on ajutised ja lahendatavad, kuid Lichti sõnul tegudeni ei jõutud. Uueks koostööpartneriks valiti VIA 3 L.

"Vastab tõele," kinnitas VIA 3Li juhataja Ago Raudsepp, kelle sõnul on paljud Smarteni kliendid nende juures maad kuulamas käinud. Konkurendi raskustega on Raudsepp kursis, pikematest kommentaaridest ta aga keeldus.

Smarteni omanikega koos Eesti Raudteed erastanud Jüri Käole kuuluvate Liviko ja Tallinna Kaubamaja juhid on samuti Smarteni suhtes kriitilised.

Eelmise aasta augustis viis Tallinna Kaubamaja ühe oma kahest Smarteni teenindatavast osakonnast teise logistikafirmasse üle. "Tänu sellele on ka meie müüginumbrid liikunud positiivses suunas," selgitas otsust Tallinna Kaubamaja logistikajuht Uku Peerna. "Praegu oleme ühe osakonnaga veel Smartenis, vaatame, kuidas asjad lähevad," lisas ta.

Liviko müügidirektori Ragnar Kitse sõnul said nende jaoks logistikamured alguse juba kevadel. "Me ei seosta nende tekkimist ainult kolimisega, pigem ettevõtte kasvu ja valede juhtimisvõtetega. Mahud olid suured ja nad ei saanud oma tööga enam hakkama," rääkis Kits.

Juhtimisporbleemidele viitab ka see, et möödunud aasta veebruaris Smartenit juhtima asunud Neeme Jõgi lahkus ametist eelmise aasta oktoobris.

Jõgi ise seda aega meenutada ei soovinud. "Küsige paari aasta pärast, siis hakkan memuaare kirjutama," naeris ta.

Nõrga kohana Smarteni tegevuses tõi Kits esile suure kaadrivoolavuse. "Me oleme üle kolme aasta koostööd teinud ja seal võib ühe-kahe käe näppudel üles lugeda need inimesed, kes veel paigal on," nentis ta. Ebapüsiv ja vähene tööjõud põhjustas palju vigu kauba komplekteerimisel. "Sisuliselt on veel tänagi iga kümnes saadetis vigane. Kas on midagi puudu või aetakse sortiment segamini," rääkis Kits. Ka Lichti sõnul polnud haruldased juhused, kus õlle asemel jõudis poodi hoopis limonaad.

Kõige ebameeldivam üllatus tabas Livikot enne aastavahetust, kui Smarteni lattu tuli tolliameti kontroll. Kuna logistikafirmal olid alkoholilaos asjad korrast ära, võttis kontroll kahe nädala asemel kaks korda rohkem aega ning Liviko ei saanud mitme nädala jooksul aktsiisilaost kaupa kätte. Kitse sõnul kaalub Liviko alternatiive. "Oleme Smartenile andnud aega parandada teenuse kvaliteeti, mis ei ole paraku samal tasemel kui paar aastat tagasi," nentis ta, lisades, et viimasel ajal on kaupade kohalejõudmine oluliselt paranenud.

"Suvel oli tõesti kriitilisi hetki, kus sõna otseses mõttes värvati jumal teab kust inimesi juurde, et töö saaks tehtud," lausus Smarteni omanik Indrek Prants. Tänaseks on personalipoliitikat muudetud - nii tasustamise põhimõtteid kui ka värbamist. "Tulemuseks on juba mitmes kuu normaalsel tasemel olev tööjõuvoolavus, stabiilne ja kogenud töötajaskond ja parem kvaliteet," kinnitas Miller.

Tallinna Kaubamaja puhul sai koostööpartneri vahetamisel määravaks sisseostetava teenuse hind.

Kui Tallinna Kaubamaja alustas möödunud suvel 2007. aastaks hinnaläbirääkimisi, olid Smarteni pakutavad hinnad teistest tunduvalt soolasemad. "Kaubamaja jaoks tõusid need oluliselt. Paraku ei ole meie ootused teenuse kvaliteedile ja hinnatase vastavuses," ütles Tallinna Kaubamaja logistikajuht Uku Peerna.

Smarten Logisticsi turundusdirektor Mait Miller põhjendas hinnatõusu keerukate logistiliste lahendustega, mis Kaubamaja puhul koosnevad erinevatest osadest ja nõuavad tavalisest rohkem käsitööd.

"Kuna tööjõukulud on märgatavalt kasvanud ja tõenäoliselt kasvavad veelgi, siis sellest ka teenustasude tõus," lisas Miller ja märkis, et sel aastal hinnatõus jätkub.

Alanud nädalal istutakse koos Tallinna Kaubamajaga nõupidamistelaua taha läbi rääkima, et leida mõlemale poolele sobiv kokkulepe. Küsimusele, mis saab, kui Smarten järeleandmisi ei tee, vastas Peerna: "Siis juhtub nii, nagu juhtus teise osakonnaga. Midagi pole teha, turumajandus on kahjuks selline."

"See on loomulik, et mõnele kliendile hinnatõus ei meeldi ja mõned lahkuvad, sinna ei ole midagi teha. Samas tuleb juurde uusi kliente. Me ise siin väga suurt traagikat ei näe," lausus Smarteni omanik Indrek Prants.

1993. aasta kevadel otsustasid Armin Kõomägi, Sven Mansberg ja Indrek Prants teha oma firma. Kolm üliõpilasest sõpra olid selleks ajaks aasta-poolteist töötanud Guido Sammelselja omanduses olnud edukas hulgifirmas Dunker.

"Olles noored, vihased ja teotahtelised inimesed, tekkis mõte, et miks siis mitte ise samasugust asja teha," meenutas üks Smarteni aktsionäridest Indrek Prants vanu aegu.

1990. aastate alguses pidi olema vaid natuke julgust ja pealehakkamist - sellest Prantsi sõnul tol hetkel piisas. Sisuliselt alustati nullist. Umbes aasta hiljem liitusid Smarteni kange kolmikuga Guido Kundla ja Martin Petjärv, kes on firma omanikeringis tänaseni.

Üheksakümnendate lõpus tulid mehed koos Guido Sammelseljaga turule Säästumarketi ketiga, mis hiljem Keskole konkurente üllatanud kõrge hinnaga ära müüdi.

Säästumarketiga saadud positiivset kogemust üritati korrata ehitusmaterjalikaupluste keti Ehitus Service loomisega. Väidetavalt on ka see kaubanduskett olnud müügis, kuid seni pole omanikud saanud tõenäoliselt neid rahuldavat hinda.

Guido Sammelselja ja Jüri Käoga koostöös osalesid Smarteni omanikud ka Eesti Raudtee erastamisel, mille riik erastajatelt tagasi ostis.

Neile kuulub ka osalus alkohoolsete jookide maaletoomise ning jae- ja hulgimüügiga tegelevas OÜs Spirit Star, mille omanike hulka kuulub ka Riigikogu esimees Toomas Varek. 2006. aasta kevadel sisenesid Kõomägi, Prants ja Mansberg arvutimüügiärisse, võttes üle K-Arvutisalongi kaubamärgi all tegutsenud ASi Klisseran foto- ja arvutiärid.

Eelmise aasta Äripäeva koostatud rikaste edetabelis oli Mansberg 34., Prants 40. ja Kõomägi 61. kohal.

Kõik kolm on palju positiivset tagasisidet teeninud mängufilmi "Tühirand" peamised rahastajad.

Smarten Logisticsi omanikeringi kuuluvad Indrek Prants ja Sven Mansberg on viimastel aastatel koos aktiivselt kinnisvarasse investeerinud.

Meedias on suuremate ostudena kajastamist leidnud endise teede- ja sideministeeriumi hoone Tallinnas Viru tänaval 41 miljoni krooni eest, skandaalne Pärnu mnt 10 kinnistu ning üle-eelmisel aastal ostetud Klementi kinnistud 53 miljoni krooni eest. Mansberg on ka üks Klementi omanikest.

Oma investeeringuid toimetab Mansberg firma Relaxor kaudu. Prantsile kuulub investeerimisfirma Entacom.

Eelmine aasta, kui sai kolitud uude lattu, millega kaasnesid kõikvõimalikud ettenähtud ja ettenägematud raskused, oli tõesti väga raske.

Meie vanad ruumid olid kunagi nõukogude ajal puuviljakaubastu laod, mis ei võimaldanud tänapäeva logistikafirmale sobivat efektiivsust. Hakkas tunda andma, et meil tuleb ennast viia kvalitatiivselt uuele tasemele. Halb oli see, et meie kolimine jäi üldise majanduskeskkonna mõttes raskesse ajajärku. Suvi oli tänu ilusatele ilmadele kaupmeestele supermüügiga aeg ja tuli lihtsalt iga hinna eest see töömaht ära teha, mis ette oli kuhjunud.

Seetõttu meie efektiivsus kolimisega ei paranenud, vaid halvenes. See oli ajalooline paratamatus. Ega midagi ei ole teha.

Juhatus on kõvasti tööd teinud ja pingutanud, et asju paremaks saada, ja viimase paari kuuga ning uue aasta algusega on selgeid paremuse märke. Seda kinnitavad ka meie kliendid, see ei ole meie n-ö soovunelm, vaid reaalsus. Meie omanikena oleme täis usku ja optimismi, et liigume õiges suunas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing