Ebamäärane teede rajamise kohustus toob tüli

Siim Sultson 10. jaanuar 2007, 00:00

Ehitusseadus sätestab, et detailplaneeringu kohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus.

Kui kohalik omavalitsus lepib kokku ehitusluba või detailplaneeringut taotleva arendajaga teisiti, on kohalik omavalitsus nendest kohustustest vaba. Seega peaks elamurajooni teede ja haljastuse rajamise kohustus selgelt kajastuma detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmitavas lepingus.

Advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaadi Kristina Uuetoa-Tepperi selgitusel on praktikas tavaline, et kohalik omavalitsus sõlmib enne detailplaneeringu kehtestamist arendajaga kokkuleppe, mille alusel viimane peab ehitama detailplaneeringu kohase infrastruktuuri (haljastuse, teed jne) välja omal kulul.

Samas võimaldab ehitusseadus tema kinnitusel ka leppida ehitusluba taotleva elamukrundi omanikuga kokku, et elanikud ise ehitavad infrastruktuuri välja. Kui aga kohalik omavalitsus on sõlminud arendajaga sellise kokkuleppe, on tal õigus nõuda selle täitmist. "Samas ei ole minule teada ühtegi juhtu, kus kohalik omavalitsus oleks ka reaalselt mõne arendaja vastu kohtusse pöördunud," osutab Uuetoa-Tepper ebamäärasele olukorrale.

"Kõige parem on variant, kui arendaja on ise krundiostjaga kokku leppinud, et ehitab infrastruktuuri teatud tähtajaks välja," pakub ta lahendust, kus näiteks alles pärast seda tasutakse viimane müügihinna osa. Nii saab ostja pöörduda ise nõudega otse arendaja vastu. Et aga nõuete esitamine ja arendajaga vaidlemine on kulukas, on lihtsam eelistada valmis teede-haljastusega või usaldusväärse arendaja asumit.

Teede ja haljastuse rajamise tähtaeg on ehitusseaduses sätestamata. Kui arendaja ja kohaliku omavalitsuse vahelises lepingus puudub tähtaeg, on Uuetoa-Tepperi tõdemusel pea võimatu nõuda, et haljastus ja teed valmiksid kindlaks tähtajaks. Teisalt, kui arendaja ja kohalik omavalitsus on sõlminud lepingu, ei kao kohustus kuhugi. Nüüd saab ju nõuda, viidates mõistlikule tähtajale.

Tartumaal Ülenurme vallas kerkiva kolmeosalise Aasa elamurajooni pea olematud teed kütavad tüli elanike, arendaja ja vallavalitsuse vahel.

"Aasa II ja III müük veel käib. Seal on kõigil lepingus arendajapoolne kohustus ehitada kõvakattega teed. Meie lepingutes seda pole," kurdab Aasa I elanik Kairo Kaurilind, kelle hinnangul arendaja hiilib kohustusest kõrvale.

Arendaja Anovela Kinnisvara OÜ juhataja Alan Uibo väitel on Aasa I elanikud reaalselt valmis teed ise segamini keeranud. Algsetele kruusakattega teedele olevat saanud saatuslikuks raskeveokite ja ehitustehnika sõit.

"See on valla probleem. Seaduse järgi on kohaliku omavalitsuse pädevuses teha teed," osutab ta vallavalitsusele. "Meil on 99% lepingutes lubatud juurdepääsutee, kuid see on konkretiseerimata," nendib Uibo samas elanikega sõlmitud lepingute ebamäärasust.

Valla ehitusnõuniku Hendrik Haldma kinnitusel läks 2004. aastal Aasa elamurajooni puudutav detailplaneering volikokku klausliga, et vald ei pea välja ehitama teid ja tehnilisi rajatisi.

"Kõigile detailplaneeringutele, mille volikogu on vastu võtnud, oleme lisanud klausli, et vald ei raja teid ega tehnilisi rajatisi," selgitab vallavanem Aivar Aleksejev valla elamurajoone puudutavate detailplaneeringute poliitikat. Samas ei oska ta tuua suuremat selgust Aasa elamurajooni tülisse, kuna pole näinud elanike ja arendajate vahelisi lepinguid.

"Arendaja peab tegema teed ära. Võiks vaadata, kes oli notar ja mida seal tegelikult räägiti," tahaks Haldma uurida arendaja ja elanike vahelisi lepinguid. Tema kinnitusel ei ole vald huvitatud tegemata teede ülevõtmisest. Saab ju vald vaid lõppenud arenduse teede omanikuks hakata.

"Arendajana näen, et kui elanikud saavad krundid hinnaga 40-60 kr/m2 koos elektri, kanalisatsiooni ja veega, on palju tahta, et selle eest saaks ka teed," usub Uibo. Ta kinnitas, et hööveldas suvel ja sügisel niigi omal kulul elamurajooni teid.

Aivar Aleksejevi sõnul on vald nõus eraldama 250 000 krooni teede väljaehitamiseks, ülejäänu miljonikrooniseks ettevõtmiseks peaks leidma elanikud. Seni on vald toetanud neile teedele valgustuse rajamist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing