Kas sööme või sõidame?

Just sellise valikuna võiks võtta kokku president Bushi ambitsioonika kütuseplaani tagajärjed.

President Bushi energeetikakava näeb ette, et USA toodab 2017. aastal 132 miljardit liitrit etanooli, mida segatakse bensiiniga. USA loomuliku kütusevajaduse kasv kompenseeritaks etanooli bensiini sisse segades. Plaani tagajärjel väheneks USA vajadus osta naftat vaenulikest Ladina-Ameerika ja islamiriikidest. Paraku näib, et Bushi suur plaan on suuresti rajatud liivale.

Sellise hulga etanooli tootmiseks kuluks tänu subsiidiumitele kogu USA praegune maisitoodang. Efektiivsem on etanooli tootmine suhkruroost, nagu seda tehakse Brasiilias. Kuid USA ajab protektsionistlikku poliitikat - vilja sissevedu on piiratud, nagu ka suhkruroo ja etanooli oma. Ka tselluloosist etanooli tootmine oleks tulusam, kuid nõuab uuringuid.

Praegu ootab USAs ehitamist sadu etanoolitehaseid nagu seeni pärast vihma. Investeerimise seisukohast meenutab see juba internetimulli.

Tekib küsimus - kust tuleb see mais etanoolitehaste tarvis? Kas USA kavatseb lõpetada toiduainetööstuse ja karjakasvatuse tarvis maisi kasvatamise? Kas USA muutub põllumajandus- ja karjakasvatussaaduste eksportöörist importööriks? Vastust on vaja kohe, sest juba teisel poolaastal lisandub hüppeliselt tootmisvõimsusi. Kas USAs ikka on nii palju põllumajanduseks sobivat maad ja magevett, et kasvatada vajalikus koguses maisi?

Etanoolitehaste tulevik ei näi helge. Vaatamata subsiidiumitele on etanool bensiinist kallim, kuigi etanooli hind langeb tänu kasvavale toodangule. Tegu pole odava lisandiga, mis sõidulusti tarbeks kütuse hinda alandaks, vaid bensiinist kallima lisandiga, mis hinda tõstab. Põledes annab etanool bensiinist vähem energiat. Etanooli tootmiseks maisi kokkuostmine ajab üles ka kõigi toiduainete hinnad kogu maailma tarbijatele. Kui maisi hind tõuseb, nafta hind langeb (muide, lühiajaline oht kogu alternatiivenergeetikale) ja etanooli hinda ei saa tõsta, on oodata etanooliäri kiratsemist.

Kes soovivad teenida USA etanoolibuumi arvelt, võiksid mõelda tagasi California kullapalavikule. Üksikud kullaotsijad leidsid kulda ja teenisid sellelt, kuid kindlalt teenisid kühvlitootjad ja -müüjad, kõrtsmikud ja maaomanikud. Analoogne lähenemine tähendaks seda, et võiks mõelda USAs põllumajandusmaa omanikest ja teraviljakasvatajatest ettevõtete aktsiate ostmisele. Hätta võivad sattuda etanoolitootjad, toiduainetööstus ja eriti karjapidajad. Mujal maailmas võivad etanoolibuumilt teenida põllumajandus- ja karjakasvatusettevõtted, kes asendaksid USA osa toiduaineekspordis ja teeniksid tõusvate toiduainehindade pealt, müües toiduaineid USAsse ja ka mujale.

Etanoolitootjate aktsiate käekäik pärast nafta hinna tipptaset on olnud vilets. Miks peaks see panema imestama - iga dollari võrra madalam naftahind muudab alternatiivenergeetika kasumlikkust drastiliselt halvemuse suunas. Siinjuures ei arvestata muidugi USA naftasõdade kulusid.

Naftatootjad pole etanoolihullusega kaasa läinud. Kui see on nii hea äri ja raha suisa vedeleb maas, miks seda ei korja üles kütusetootjad? Praegu ujuvad nad rahas, millega ei osata enam midagi targemat teha, kui aktsiaid tagasi osta. Aga kütusetootjad on pumba juures ja neid ei huvita nafta nõudluse vähendamine - pigem keerata naftapuurtorni toru kohe laiemalt lahti ja muuta alternatiivenergeetikute elu raskemaks. Need huvid langevad kokku islamimaade naftašeikide omadega. Nafta kiirema väljapumpamise kasuks räägib seegi, et kui silmapiiril terendab alternatiivkütuse kasutussevõtt, tuleks naftaprojektidelt kiiresti teenida. Tõusnud kütusehind on pannud riike natsionaliseerima naftavälju ja kergitama naftatootjailt nõutavaid tasusid.

Toiduainetööstuse analüütikud peavad Bushi kava toiduainetööstusele šokeerivaks.

"USA-l on jäänud lihatootjana vaid loetud päevad," kirjutas kundedele Crédit Suisse'i põllumajandusanalüütik David Nelson. Isegi kui vaid kolmandik etanoolist tuleks maisist, lõpetaks umbes pool USA maisisaagist oma tee kütusetanklas, kirjutas Nelson.

Samas kuluks see mais kuluks kodulindude, sigade ja veiste toitmiseks ning karastusjoogitootjatelegi ära.

Kasutamaks ära kõrgeid maisihindu, on Ameerika farmerid juba külvanud maisi põllumaadele, mida muidu on kasutatud soja kasvatamiseks. Sel aastal peaks külvipind laienema 3,2 mln hektari võrra ja tuleval aastal ehk veel kahe miljoni hektari võrra. Kasvav nõudlus biodiisli järele võib Austraalia lehe The Age hinnangul viia kümnete miljonite hektarite ulatuses metsa hävitamiseni Brasiilias, Indoneesias ja Malaisias.