Meeleolud lähiminevikust

1980ndate kunst oli väga mitmekesine. Oma mõju oli neoekspressionismil, uutel metsikutel, performance'il, groteskil ja iroonial, kuid see, mis eristab 80ndate kunsti teiste kümnendite kunstist, oli pöördumine mütoloogilise ainese poole, kommenteerib kuraator Ando Keskküla.

Käesolevale näitusele on ta koonud need tööd ja ideed, mis ei kujunenud välja evolutsioonilise arengumudeli kohaselt, vaid kerkisid esile äkki. Sellest ka näituse nimetus "Kaheksakümnendad sulgudes".

"1980ndate kunst erines oma sotsiaalpoliitiliselt taustalt mõnevõrra eelmiste ja järgnevate kümnendite evolutsioonilistest arengumudelitest. Meenutagem märksõnu "glasnost" ja "perestroika" ning asjaolu, et tegu oli dramaatilise aastakümnega, mis valmistas ette Nõukogude Liidu nimelise impeeriumi hukku ja Eesti iseseisvumist," märgib Keskküla.

Tolle kümnendi kunst reageeris muutuvale keskkonnale üllatavalt. Mitmed kunstnikud tõid uuesti käibesse Kalevipoja kui rahvuskangelase ja vabastaja. Näiteks võiks tuua Lembit Sarapuu ja Leonhard Lapini tööd.

1980ndatel tähelepanu äratanud kunstnikud Jaak Arro ja Epp-Maria Kokamägi loovad oma müüdid ise, kuigi seda võib käsitleda ka vihjetena seni tundmatutele müütidele. Jaak Arro otsekui letargias viibivad figuurid meenutavad Valhallat ja Wagneri muusikat, mis muide oli tol ajal väga populaarne näiteks performance'itel, arutleb kuraator.

Omamüüdi loomine on iseloomulik ka Raoul Kurvitzale. Erinevalt Arro-Kokamäe monumentaalsusest on Kurvitza vormikäsitlus lähemal Itaalia transavangardile. Hoopis teistsuguses vormilises võtmes ehitab oma müütilise maailma üles Einar Vene. Andres Toltsi ja Tiit Pääsukese puhul võib rääkida vaid detailidest, vihjetest müütilisele meie igapäeva elus. Samad jutustused esinesid ka graafikas ja skulptuuris.

Kui Nõukogude riik lagunes, muutus ka 1980ndate kunsti tähendus. Pateetiline, kirglik ja irooniline müütidest ja rituaalidest küllastunud kunst sulgus ajaloo jaoks sulgudesse, möönab Ando Keskküla.

Aga täna võib iga külastaja neid pilte ja skulptuure vaadates aimata toonast ülevust ja ootust ning tunda osasaamisrõõmu väga kaunist kunstist.

Autor: Tiina Kolk