Talvine golfimäng

Spaa juhi Toivo Asti sõnul on küll olemas teisigi kohti golfi harjutamiseks siseruumides, kuid teist masinat päris mängimiseks seni veel Eestis ei ole. Aga võiks olla. "Kindlasti ei jää meie omad lähiajal siin viimaseks - meid on uudistamas käidud mitmelt poolt, näiteks Tartust ja Otepäält. Soomes on need masinad ka suuremate kaubamajade ja spordisaalide juures."

Masina ostmise idee tekkis Astil koos maja lähedale kerkiva päris golfiraja arendajaga. ASi Saaremaa Golf juhatuse liige Aivar Aru on huvigolfar ning seepärast samuti nüüd tihti siserajal harjutamas, võistlustel osalemiseks ei ole töö seni aega jätnud. Ta hindab saali enda hallatava pärisväljaku jaoks oluliseks: kui golfituristid on mänguga hästi kursis, siis kohalikku publikut, ilma kelleta väljak ei ela, peab veel õpetama mängima. Aru hinnangul ei saa majas sees ja õues mängimist päris üks ühele võrrelda, kuid sisevõimalus on vajalik. "Eesti talviste ilmadega väljas ei mängi, kuid oma lööki tasemel hoida on vaja. Lisaks koolitus: meil ei ole siin mängijaid, me peame hakkama neid alles ise kasvatama."

Asja ärategemisel oli tehnika häälestamisest palju aeganõudvam golfiõpetajate koolitamine. Profi koolitamine on kallis, selleks on olemas erikursused välismaal, kuid ka golfiraja argisem personal vajab väljaõpet. "Noortel ei ole püsivust," tõdeb Ast. Golfi juurde ei kuulu mitte ainult löögioskus, vaid ka teadmised etiketist.

Masinad osteti Soome vahendaja kaudu Ameerikast. Hinna poolest kõlbaks sisegolf ka jõukama eestlase kodugaraaži üles panna, kui mõni pisem Hummer ostmata jätta. Seade ei ole ainult kitsalt golfimasinana kasutatav: kuna asi jookseb arvutil ning on pildikahuriga varustatud, saab golfirada kasutada ka suure kodukinona või mõne muu mängu (näiteks rallimängu) võistlusrajana.

Valida 18 raja vahel 15 väljakult üle maailma, siiski on valikus tunda ameeriklaste eelistusi. Õnneks on USA radade kõrval kaasa pandud ka Iirimaa, Šotimaa, Portugali ja isegi Moskva golfirajad, kus kaunid kasekesed ümber platsi vohavad. Need on originaalpaikades üles pildistatud, nii et kui minna kunagi vastavas paigas pärisrajale, on äratundmisrõõm ja tuttavad puud täiesti olemas. Peale selle on lisamooduliga võimalik radasid ka ise meisterdada. Asti sõnul on see neilgi tulevikus plaanis, siis saab talvel soojas toas ka Eesti radasid läbi mängida ja harjutada.

Kuna simulaator on olemuselt arvuti, lisandub toamängule palju numbreid. Teada saab väga täpse löögi kauguse, kõrvalekalde tsentrist ja muu. Saali nurgas saab oma tulemustelehe pärast mängu välja trükkida. Tuult siiski masin ei puhu ja puudub ka vihmarežiim - golfi osad, mille loomine ei tohiks korralikul spaahotellil üle jõu käia. Simulaatoris mäng on kiirem kui pärisgolf, ühe raja läbimiseks kulub tavalisel mängijal umbes tund, suvel vabas õhus enamasti kauem.

Kuigi palli vette kukkumisel käib sulps ja põõsasse lendamisel ragin, on ikkagi peamine, mis pärismängust puudu jääb, kena jalutuskäik looduses. Seda ei kompenseeriks vist ka steppermasinate seadmine raja kõrvale.

Fotod: Märt Pokk