Hiina - ahvatlev, kuid vastuoluline maa

Investeerimis- ja koostöövõimalusi käisid Hiinas uurimas EBS EMBA programmis osalejad, kes leidsid mõndagi üllatavat.

Hiina on õitsele löönud tänu julgetele katsetustele ettevõtluses. Toodetakse palju ja kui midagi hästi läheb, siis kopeeritakse seda ka mujale ja saavutatakse nn massiefekt.

Hiinas toimibki sotsiaalne kokkulepe - kui keegi mõtleb välja midagi, mis ka teistele kasu toob, siis saab ta selle eest tasutud. Hiina mõistes võib tasu tähendada edutamist partei liinis, mis avab nii mõnedki võimalused seal kõrgemal ametipostil olijatele.

Samas ei kehti selline õitsev areng kogu Hiina kohta. Valdav osa ekspordist toodetakse siiski üksikutes enam arenenud piirkondades. Samas on seal juba praegu tohutu keskkonnareostus.

Lokkab varimajandus ja korruptsioon. Tekib küsimus, et millal või mil moel see praegusele arengule tagasilöögi võib anda?

Hiina ühe lapse poliitikast ei tahetud palju rääkida. Esimese lapse sünniga toimib kõik normaalselt. Kuid kui perre sünnib veel lapsi, siis neid Hiinas ei registreerita - nad ei saa endale isikukoodi ega sünnitunnistust, seetõttu ei saa nad ka koolis käia ega hiljem linna kolida - neid nagu poleks olemaski!

Siit kerkib üles järgmine küsimus - kui Hiinas kõiki inimesi ei registreerita, kas siis statistikast teada olev arv 1,3 miljardit elanikku Hiinas vastab ligilähedaseltki tõele või on see arv hoopis 2,3 või 3,3 miljardit?

Enamik Hiinast on agraarmaa ja põllul on kõik töökäed hinnas. Seega võiks arvata, et maapiirkondades ühe lapse poliitika väga ei toimi.

Eks igaüks seostas Hiinas nähtud ja saadud informatsiooni vastavalt oma eelnevatele teadmistele ja huvidele.

Kuigi käsitsitöö annab veel Hiinale selge eelise välisturul, napib töökäsi juba ka sealsetel ettevõtetel.

Eesti ettevõtjad külastasid rõivatehast, kus kasutati palju käsitsitööd ning õmblusmasinad polnud enam esimeses nooruses. Samas olid valmistoodangul küljes sildid, et neid müüakse Londoni kaubamajades.

Kasutades odaval tööjõul baseeruvat tehnoloogiat, on neil selge konkurentsieelis Euroopa ja Ameerika turul läbilöömiseks. Kuid selgus, et tööjõupuudus kimbutab ka Hiina ettevõtteid.

Selles õmblusettevõttes on iga-aastane tööjõu voolavus 60%, sest lepingud tehakse töötajatega traditsiooniliselt üheks aastaks.

Kuna tehas on töötanud juba aastaid, jääb see ilmselt sama piirkonna uuematele tööpakkujatele alla nii töötingimuste kui ka palgataseme poolest ning pärast uue aasta pidustusi tuleb sinna tagasi ainult 40% endistest töötajatest. Ülejäänud tuleb neil uuesti otsida ja välja õpetada.

Samas külastasime ka Hong Kongi Rahvusvaheline Sadamaterminali, mis on maailma suurimaid konteinervedudega tegelevaid logistikaettevõtteid.

Ettevõte oli tõesti muljetavaldav ja kasutab oma igapäevaste operatsioonides uusimat tehnoloogiat.

Ta on tööstusharus jätkuvalt eeskujuks teistele nii tootlikkuse, efektiivsuse, kui kõrge lisandväärtusega teenuste osutamisel

Hongkongi õppereis oli väga ajakohane. Kahjuks elavad paljud ikka veel oma arusaamadega Eesti-keskselt või paremal juhul piirdub maailm Skandinaaviaga. On aeg näha majandustrende suuremalt ja jutud soomlaste Nokiast ja Sitrast asendada uue paradigmaga. Et olla väiksena edukas, tuleb mõelda suurelt ja tunnetada globaalmajandust. Ja siis tegutseda väiksele omaselt kiiresti, efektiivselt ja tulemuslikult. Vastasel juhul ei jää ka väiksena ellu, suureks kasvamisest rääkimata.

IME ja laulva revolutsiooni aegadel rääkisid kõik Hiina vabamajandustsoonidest. Kui paljud sellest midagi teadsid, on iseasi. Nüüd oleks viimane aeg juba tõsiselt õppida nii Hiina, moslemite, kontinentidevaheliste suurkontsernide ja teiste majandusjõudude tegevusest.

Hiinas tekkis meil suurepärane võimalus õppejõu Vello Räägu loengutsüklis "Globaaltrendid" kuuldut oma silmaga näha ja käega katsuda.

Kohapeal kinnistus ka laialt levinud võrdlus 1,3 miljardi elanikuga Hiinast ja 1,3 miljonist eestlasest kui hüppeks valmistuvast tiigrist ja tema turja kargavast kirbust. Hiinas, eriti aga Hongkongis kogetust mõistsin, et sealne keskkond on ettevõtlikule inimesele hetkel väga soodne ning siia tasub tulla äri ajama.

Muuseas, ettevõtlikkuselt ja õppimishimult on eestlane ja hiinlane vägagi sarnased.

Autor: Malle Schaffrik