Raukas: uuring ajab puru silma

"Kuidas saab kõnelda teostatavusuuringust, kui ei ole teada, kuhu jaam ehitatakse, milline on tema võimsus, millised tulevad reaktorid ja mis riigist need ostetakse, kes ehitab ja kes ladestab jäätmed jpm. See on ju kõik pettus ning seepärast sellest avalikult ei saagi kõnelda," ütles akadeemik Anto Raukas. Ta näeb varjamise põhjusena tõika, et mitte millegi eest on kulutatud suur hulk rahva raha.

Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige Rainer Nõlvak on samuti uuringu suhtes kriitiline. "Avaldatud kokkuvõte tõdeb ilma midagi põhjendamata, et tuumaenergiat toota on võimalik ja elektrit on tarvis," ütles Nõlvak ja jätkas: "Karm on nii öelda, aga tegu on suurejoonelise sõltumatuse mahaparseldamisega Euroopa integratsiooni sildi all."

"Oleme otsustanud tuumajaama kasuks ning nüüd soovime näha sellega kiiret edasiliikumist," ütles peaminister Andrus Ansip, kes samas tõdes, et temalegi on tutvustatud vaid uue tuumajaama teostatavusuuringu põhijäreldusi. "Riigikogu liikmetel peaks olema võimalus selle uuringuga tutvuda, kui saadikud allkirjastavad samasuguse konfidentsiaalsuskokkuleppe, nagu seda on teinud projekti osapooled," ütles Ansip.

"Eesti Energial ei ole õigust täies mahus avalikustada planeeritava tuumajaama teostatavusuuringut, kuivõrd uuring sisaldab kaasatud konsultantide ja teadusasutuste unikaalset oskusteavet ning kolme energiafirma ärisaladusi, nagu hinnaprognoosid, tuluprognoosid, kulubaasid jms," seisab energiafirma vastuses Äripevale, miks uuringut ei avalikustata.

Uuring maksis miljon eurot, kulud katsid võrdselt kolm osapoolt.

"Akadeemik Raukasel on täiesti õigus, et selgema pildi tuumajaama tasuvusest saab alles peale reaktori, ehitaja ja muude detailsete küsimuste lahendamist ning selle selgitamiseks ongi kolm Balti riiki tööd jätkanud," teatas Eesti Energia.

Energiafirma teatel ei selgunud uuringus käsitletud tähtsatest valdkondadest ühtegi mõjuvat põhjust, miks ettevalmistustöid ei peaks jätkama.

Nõlvaku sõnul tasuks ausalt tunnistada, et riik läks Ansipi isikus Sandor Liive entusiasmiga uisapäisa kaasa, ilma koduseid võimalusi kaalumata. "Samal ajal vaatas majandusminister Savisaar riigile nii strateegilise otsuse tegemist osavõtmatult pealt. Loodan väga, et ei Ansip, Savisaar ega Liive ei ole miljardilepingutele rahva selja taga juba alla jõudnud kirjutada," lisas Nõlvak.

Raukase sõnul on projekt alles algfaasis, sest puudub isegi Leedu Seimi otsus jaama rajamise kohta ja riikidevaheline osaluse jaotus.

"Alternatiiv on oma jaam, mis ei tule oluliselt kallim, on meie kontrolli all ja saab ka rutem valmis," pakkus Raukas.

Me peame tegema selget vahet äriettevõtte Eesti Energia ja Eesti riigi ja rahva huvide vahel. Eesti Energia huvi Leetu minekuks on suur. Püütakse endale krahmata osakest ühtsest Balti energiaturust ja klammerduda selle osakese külge pärast energiaturu avanemist.

Olukord on soodne seoses Ignalina tuumajaama kavandatava sulgemisega, sest leedulastel ilma partneriteta uue jaama ehitamiseks vajaminevad vahendid puuduvad.

Oma sammu õigustamiseks eksitavad peaminister ja Eesti Energia juhid eesti rahvast nn tasuvusuuringuga ja Eestisse rajatava jaama oluliselt suurema ehitusliku maksumusega. Viimast tõestada pole aga kuidagi võimalik, sest kummalgi juhul pole valitud ei generaatorite tüüpe ega isegi jaama võimalikku asukohta.