Defitsiit laopindade turul sai leevendust

Samas ületab nõudlus endiselt pakkumist ja hoolimata uute laopindade kiirest juurdekasvust ei ole kvaliteetsete ruumide osas turu küllastumist ette näha.

Lao- ja tootmispinnad on suhteliselt stabiilne äripindade turusektor, mille hinnatase ei ole viimase poolaasta jooksul oluliselt muutunud.

Endiselt on suur nõudlus kvaliteetsete pindade järele, samas kui kehvemas olukorras pindade hind ei ole tõusnud, pigem olemasolevate klientide kinnihoidmiseks isegi langenud.

Laopindade valikul eelistavad kliendid järjest rohkem kõigile tänapäeva nõuetele vastavaid uusi või renoveeritud pindu.

Uusehitiste osas on esirinnas Tallinna ringtee piirkonna tööstuspargid ja logistikakeskused. Edukamatena võib ära märkida Tänassilma ja Jüri Tehnopargi, samuti hoo sisse saanud Ülemiste Innovatsioonilinnaku. Viimasest on kujunenud oma asukoha poolest täielik hitt, milles vabu pindu enam peaaegu ei leidu.

Asukoha poolest eelistavad paljud firmad kolida Tallinnast selle lähivaldadesse. Enamasti omandatakse sellisel juhul krunt, kuhu ettevõte ehitab oma tootmis- ja ladustamisvajadustele vastavad pinnad. Tihti ei soovi ettevõte siiski ise kinnisvaraomanikuks jääda ja müüb hiljem kinnistu investoritele, jäädes ise rentnikuks ja kontsentreerudes oma põhitegevusele.

Tallinna lähivaldadesse kolimise trendi üheks põhjuseks on asjaolu, et Tallinna piires on arendustegevuseks sobilikud krundid sisuliselt otsa lõppemas. Teisalt ei soovi firmad pealinnast väga kaugele kolida, sest kinnisvara otsuste mõjutajaks on üha suuremal määral Eesti üldine tööjõupuudus. Muidu logistiliselt sobivas asukohas ei pruugi leida vajalikke töökäsi või nende transport läheks mõttetult kulukaks.

Uute laopindade ehitamisel on populaarseimad kohad Tallinna suunduvate põhimagistraalide ääred ja Tallinna ringtee ümbrus. Nendes piirkondades on potentsiaalsete ärimaade hinnad viimase aasta jooksul tugevalt tõusnud. Oluline on ka kommunikatsioonide lähedus ja krundi ligipääsetavus.

Seejuures pole alati plussiks krundi otse tee ääres paiknemine, sest põhimagistraalidel kehtib hulk piirangud juurdepääsuteede rajamiseks. Laopinnaks sobiliku krundi suurus algab üldjuhul 5000 ruutmeetrist, kuid võib kerkida suuremate logistikakeskuste puhul ka mitme hektarini.

Praegu on kõige suurem nõudlus kvaliteetsete laopindade järele ja see tõi eelmise aasta teises pooles kaasa A-klassi laopindade üüri 10-15protsendise tõusu. Kehvemate pindade hinnad jäid enam-vähem samaks.

Füüsiliselt ja moraalselt vananenud, peamiselt nõukogude ajal ehitatud lao- ja tootmispindade üürihinnad on võrreldes uute või siis kvaliteetselt renoveeritud pindadega 20-50 protsenti madalamad.

Üha sagedamini ei tekita ka odavamad hinnad rentnike seas olulist huvi selliste pindade vastu ning omanikel jääb teha otsus: kas investeerida renoveerimisse või leida oma pindadele muu funktsioon.

Uute laopindade müügipakkumisi on vähe. Müügihindadele on sarnaselt muu kinnisvaraga avaldanud mõju ehitushindade kasv. Siiski on päris paljud ettevõtted huvitatud taoliste pindade ostmisest, mis teeb laopindadest kinnisvaraarendajate jaoks atraktiivse objekti.

Pindi Kinnisvara prognoosi kohaselt jätkub laopindade üürihindade stabiilne kasv ka edaspidi. 2007. aastal tervikuna jääb see prognooside kohaselt viie protsendi piiresse.

Hinnatõusu lükkab tagant kvaliteetsete lao- ja üüripindade suur nõudlus, soodne ettevõtluskeskkond ning maa- ja ehitushindade jätkuv tõus.

Järjest olulisemaks muutub asukoht: logistiliselt kehvemas piirkonnas paiknevate pindade hinnad võivad isegi langeda. Samas on pidevalt suurenenud ehituslubade arv: paljusid firmasid ei rahulda pakutav valik pinna suuruse, kvaliteedi, asukoha või muude näitajate alusel.

Seega on lähiaastatel oodata kvaliteetsete laopindade suurt juurdekasvu. Küllastumispunktini, millal pakkumine hakkaks ületama nõudmist, on siiski aega. Kasvu võib peatada Eesti majanduse langus.

Virumaa on koht, kuhu on paljud ettevõtted odava tööjõu tõttu oma lao- ning tootmiskompleksid rajanud. See piirkond on ka logistilise asukoha tõttu saavutamas üha suuremat populaarsust, sest transiitkaubandust Venemaaga ei ole võimalik alahinnata.

Tartumaa lao- ja tootmisruumide üüri ja ostunõudlus on madalam (kuna pakkumises on sobivaid pindu vähe), aga palju tahetakse krunte osta ning levinud on ise ehitamine. Nõudlus suundub tulenevalt hinnaerinevusest linnast välja. Tootmis- ja ärimaade hinnad linnas on kuni 1000 kr/m" ja linnast eemal kuni 500 kr/m".

Pärnumaal on arenev lao- ja tootmispindade turg. Nõudlus on kasvanud, pakkumine piiratud. Uued tööstuskülad pakuvad nii üürimise kui ka ostmise varianti.

Autor: Atko Väikmeri