Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raadioidentifikaatorid leiavad juba praegu aktiivset kasutust

Merit Raju 28. veebruar 2007, 00:00

Raadioidentifikaatoreid on otstarbekas kasutada kaubanduses vöötkoodide asemel, tootmises komponentide lisamise jälgimisel, raamatukogudes laenutus- ja inventarihaldusseadmetes, meditsiinilistel operatsioonidel ja väärtuslike saadetiste teekonna jälgimisel.

Tegu on raadiolaineid kasutava tehnoloogiaga, mille komponentideks on raadioidentifikaatorid ja nendega raadiosagedusel suhelda oskavad lugejad.

RFID on oma olemuselt vöötkooditehnika analoog raadiolainete maailmas.

Kui vöötkoodiidentifikaator ja selle lugeja suhtlevad laserkiire (valguslainete) vahendusel, siis RFID teeb seda raadiolainete abil. Eeliseks on see, et raadioidentifikaator ja lugeja ei pea teineteist n-ö nägema.

Täpselt samamoodi nagu vöötkood on ligipääsu võtmeks temaga märgistatud objekti andmetele infosüsteemis, on seda ka mingi objektiga seotud raadioidentifikaator.

RFID-identifikaatoreid (tag) on kaht tüüpi: aktiivsed ja passiivsed.

Nimetusest lähtuvalt genereerivad aktiivsed identifikaatorid ise raadiolaineid ja sisaldavad selleks vooluallikat (patareid), passiivsetes identifikaatorites genereeritakse lugejale vastamiseks vajalik energia lugeja raadiolainete poolt.

Lugeja peaks asuma igas punktis, kus saadetisi vastu võetakse ja võrgu igas punktis, kus saadetised sisenevad ja väljuvad. Kui saadetised ei läbi üht kohta keskses laos, peab lugejad paigaldama laadimissildade juurde.

Raadius, mille piires lugeja tunneb identifikaatori ära, sõltub lugejast ja identifikaatorist.

Aktiivsed identifikaatorid lubavad kaugemat lugemist või rohkem takistusi ja ümbriseid identifikaatori ning lugeja vahel. Olemas on ühe- ja mitmekordselt kasutatavaid identifikaatoreid, suuremaid ja väiksemaid.

Raadioidentifikaatorite kasutamine on Eesti Postile juba tuttav: neid kasutatakse kirjakastide tühjendamise kontrollimisel ja rahvusvaheliste kirjade testimisel.

Tänavatel asuvate oranžide kirjakastide tühjendamise aega on vaja kontrollida tegelike tühjendamisaegade võrdlemiseks graafikujärgsetega.

Rahvusvahelistes testkirjades on ümbrikus märkamatuks jäävad õhukesed aktiivsed raadioidentifikaatorid. Testimise kohustus tuleneb postidirektiivist ja Euroopa postiettevõtete omavaheliste tasaarvelduste süsteemist. Edaspidi hakkavad omavaheliste tasude suurused sõltuma kvaliteedist.

Eesti Post on laiendanud RFID-tehnoloogia kasutuse testkirjade Eesti-sisese liikumise jälgimisele.

Igale kirjale ja pakile identifikaatori lisamine ja lugejate üleüldine paigaldamine oleks veel liialt kulukas, kuid postikonteinerite ja põhimarsruutide sõidukite RFID-identifikaatoritega varustamine annaks juba praegu efekti.

Postiettevõtted teatasid RFID laialdasemast kasutuselevõtust üksteise võidu umbes aasta tagasi.

Arenduste eesotsas on rahvusvahelised firmad, nagu DHL ja TNT.

RFID pakutavaid võimalusi katsetavad kõige aktiivsemalt postifirmad.

Kiiresti peaksid kasvama rakendused valdkondadele, mis juba kasutavad RFIDd: transport, logistika, juurdepääsukontroll, asukoha jälgimine reaalajas, tarneahela juhtimine, tööstuslik tootmine, töötlemine. Aga isegi põllumajandus, meditsiin ja farmaatsiatööstus on valdkonnad, kus seda saab rakendada.

Hollandi TNT on edukalt lõpetanud RFID projekti esimese faasi (tarneahela efektiivistamine, logistiliste voogude läbipaistvuse suurendamine) ja alustanud teist, mille käigus tehakse koostööd klientidega.

DHL on otsustanud minna üle RFID-tehnoloogiale aastaks 2015, selleks ajaks kinnitatakse RFID-identifikaatorid igale saadetisele ning RFIDst on saanud peamine saadetiste jälgimise tehnoloogia. Nii suure ettevõtte nagu DHL otsus mõjutab RFID-tehnoloogia kindlasti positiivselt.

Soome Postis on alustatud RFID-tehnoloogia katsetamist konteineritel ning mitmesugustel mahutitel. Senini on nad kasutanud RFIDsid perioodika kande marsruutidel ja sõidukitel ning rahvusvahelises kiripostis nagu Eestiski.

Üks takistus RFID laialdaseks kasutuselevõtuks on identifikaatorite suhteliselt kõrge hind. Et jõuda massidesse, peaks kiibi hind alanema 30 USA sendilt viiele.

Nagu iga uue asjaga, mis tähendab andmete salvestamist ja avalikustamist, on tundlikud teemad privaatsus, turvalisus, tehnoloogia usaldusväärsuse küsimused ja rahvusvaheline ühilduvus. Ka riigi sisekaitse ja turvalisuse valdkonnad on potentsiaalsed RFID-seadmete kasutajad.

RFIDsid saavad kasutada isegi tavatarbijad oma isikliku turvalisuse tagamiseks, spordivõistlustel täpse tulemuse aja fikseerimiseks ja oma kõrgtehnoloogilistes kodudes.

Senised trendid ja uuringud viitavad, et RFID turg kasvab järgmisel kümnel aastal väga kiiresti.

2005. aastal müüdi 600 miljonit identifikaatorit.

Praegu me RFID kasutusele võtnud ei ole, kuid see võib sündida lähiajal. Ennekõike sobib tehnoloogia kallimate kaupade tähistamiseks, mille ühikuhind hakkab tuhandest kroonist. Seda niikaua, kui tehnoloogia püsib suhteliselt kallina.

Tahaksime RFID märgistega hakata tähistama rehve. Uuendusest võidaksime nii meie kui ka partnerid.

Seni kasutusel olevad RFID-rakendused on kallid. Ettevõtjate jaoks ongi eelkõige küsimus, kas investeeringud sellesse tehnoloogiasse toovad raha tagasi või mitte.

Tehnoloogial on minu silmis veel palju küsitavusi.

Raadiolainetel leviv tehnoloogia, mille komponentideks on raadioidentifikaatorid ja nende lugejad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:27
Otsi:

Ava täpsem otsing