Viimsi võim jätkab libedat maaäri

Äripäeva meelest tegutseb Viimsi vallavolikogu viimaseil aastail pelgalt dispetšeripunktina, mis jagab valla magusaid krunte oma tšinovnikutele ja tuttavatele ärimeestele. Iga tehinguga saab miljonitega vastu pükse vald.

Viimsil on justkui needus peal. Sest pole mingit vahet, kas vallas läheb võim laarlaste või kelle iganes kätte, ikka käib seal edasi libe äri maaga. Väljavalitute projektid saavad kibekiirelt rohelise tee ning peagi on ka kopp maasse löödud ja majad püsti.

Iga uus võim üritab end näidata puhta poisina, kritiseerides eelmist - korraldades revisjone ja tuues esile eelkäijate korruptsioonimaigulisi tegemisi, ent jätkavad ise selle varjus oma kahtlasi tehinguid.

Tegu on kunagise sotsiaalmaaga, mille omandas volikogu liige Ants Savest kunagi võileivahinna eest, vahetuskaubana, saades 2,8 ha vastu 36. Järgmised omanikud maksid Savestile 63 miljonit. Praegu on uued omanikud seadnud krundile hüpoteegi 168,6 miljoni eest.

Kahe käe sõrmedest jääb väheks, et kokku lugeda juhtumid, kuidas vallajuhid oma elanikke on petnud. Näiteks ostis vallavalitsus Merko Ehitusega seotud firmalt 28,2 miljoni krooni eest tagasi krundid, mille lasi eraisikul kuus korda odavamalt erastada. Kingituse tegi vald ASile Viskar, ostes selle tütarfirma OÜ Haabneeme Lasteaed, mitte lasteaiahoone. 27 miljonit võlgu jäi vallale. 1997 erastas Viimsi maakomisjoni liige Lembit Tammsaar saarel 12,8 hektarit maad võileivahinna eest - 35 senti ruutmeeter. Vallal jäid saamata kümned miljonid. Nimetame veel Viimsi vallavolikogu liikme, endise vallavolikogu esimehe ja maa-ameti juhataja Madis Saretoki maatehinguid, sedagi, kuidas vald ehitas Savesti firmale Same-Sport 20 miljoniga spordihalli ja sai kahe aastaga renti 66 000 krooni…

Ehkki prokuratuur on tundnud huvi nii mõnegi nimetatud tehingu vastu, pole äritsejatega midagi ette võetud. Omavalitsejad saavad sellest vaid indu juurde ja ilmselt ei tule sahkerdamisele enne lõppu, kui maad, mida annab kinkida, ükskord otsa lõpevad.

Autor: ÄP