Töötukassa kuldaeg kulub rasva kogumisele

Veebruari alguses oli kassasse kogunenud 2,4 miljardit krooni ja seda vaatamata möödunud aastal alandatud kindlustusmaksele. Kui veel 2004. aastal maksis töötukassa välja 235 miljonit krooni hüvitisi, siis möödunud aastal peaaegu kaks korda vähem ehk vaid 139 miljonit. Seejuures on hüvitise saajate arv kuus kahanenud 5356 inimeselt 3002-le, samas on keskmine hüvitis kasvanud 2520 kroonilt 3120-le.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees ja töötukassa nõukogu liige Harri Taliga tõdes, et kahtlemata sattus töötuskindlustuse loomine ja käivitamine väga soodsale ajale. "Esiteks kasvas jõudsalt majandus, mis väljendus ka selles, et suurenesid palgad, vähenes tööpuudus ja kasvas hõivatute arv," rääkis Taliga.

Olukord on ajutine, sest töötukassa juhi Meelis Paaveli sõnul võtavad nad väga tõsiselt analüütikute hinnanguid, mille järgi küsimus pole enam selles, kas majanduskasvule järgneb langus, vaid selles, kui pikk ja sügav see tuleb. "Teisisõnu, majanduskasvu ajal kogutavad vahendid peavad võimaldama elada majanduslanguse üle ilma maksemäära tõstmata," ütles Paavel, kelle sõnul ei tohiks Eesti minna Soome teed, kes vahetult enne 1990. aastate majanduskriisi lõpetas töötuskindlustusraha kogumise ning oli seepärast majanduslanguse ajal sunnitud tõstma töötuskindlustusmakse määra kuuele protsendile.

Negatiivseid stsenaariume analüüsiti juba 2005. aastal. "Tollaste kalkulatsioonide tulemusel piisaks töötukassa reservidest vähemalt kolmeaastase majanduslanguse ja sellele järgneva majandusliku depressiooni üleelamiseks nii, et puuduks vajadus kindlustusmaksete määra tõsta," selgitas Taliga.

Nõukogu liikmete sõnul tuleb töötukassat edasi arendada. Nii tuleks Eesti Tööandjate Keskliidu direktori ja töötukassa nõukogu liikme Tarmo Kriisi sõnul koos töölepingu seaduse reformiga anda võimalus saada kassast hüvitist kõigile tööandjatele. "Praegu saavad ainult masskoondajad," selgitas ta.

Taliga meelest peaks samuti suurenema hüvitise saajate osakaal uute töötute hulgas. Lisaks tuleks tema arvates tõsta töötuskindlustuse hüvitise määra, sest aastatega on töötukassal kogunenud korrektne statistiline ülevaade nii töötusest kui ka hüvitiste saajatest ning piisavad reservid.

Näiteks 2006. aastal hindasime töötuskindlustusvahendite piisavust juhul, kui alates 2009. aastast korduks Eesti tööturul Vene majanduskriisi ajaga sarnane olukord ehk 2009. aastal tõuseks töötuse määr 9,6 protsendini ja 2012. aastaks 13,6 protsendini.

Arvutused näitasid, et heal ajal kogutud vahendeid kahaneksid isegi sellise lühiajalise languse korral väga kiiresti. Tänased väljamaksed suureneksid kordades, nii et töötajate sihtfond läheks tervikuna miinusesse viiendal aastal (2013). Tööandjate sihtfond peaks tervikuna kauem vastu ning juhul, kui maksemäär püsib edasi praegusel tasemel, suudaks 2006. aasta sügisel tehtud arvutuste järgi napilt-napilt kogu kriisi ajal katta ka töötajate sihtfondis tekkiva puudujäägi.