RAM esitab meeskooriversiooni Frank Martini 'Missast'

Eesti Rahvusmeeskoor Kaspars Putninši juhatusel esineb sel nädalalõpul kaunikõlalise klassikalise kavaga, mille keskmes on šveitsi helilooja Frank Martini "Missa".

1926. aastal topeltkoorile valminud teosest on RAMi ridades laulev helilooja Aare Kruusimäe teinud meeskooriversiooni, mis kõlab nüüd esiettekandes.

Teose originaal pidi esiettekannet ootama üle 40 aasta. Katoliiklasest helilooja ei lasknud end sellest häirida, väites et "see on tema ja Jumala vaheline asi."

Maailm võib siiski vaid rõõmustada selle üle, et seda meeliülendavat teost, kus on ühendatud helilooja isiklikud religioossed mõtisklushetked võimsate õnnepuhangutega, üha sagedamini kuulda saab. Ka Eestis, sest vaevalt nädal hiljem, 17. märtsil esitab Martini "Missa" originaalversiooni Eesti Filharmoonia Kammerkoor Amsterdamist pärit dirigendi Daniel Reussi juhatusel Nigulistes. Põnev võimalus võrdluseks!

RAMi kavas eelneb Martinile bukett saksa romantikast: laule Mendelssohnilt, Schubertilt ja Regerilt.

Maailma kuulsaima lied'i looja Schuberti meeskoorilaulud kõlasid tema eluajal vaid helilooja sõprade ringis, sest tollases Austrias olid tänu Metternichi režiimile kooriühingud keelustatud.

Alles 1843. aastal, 15 aastat pärast Schuberti surma, asutati Viini Meeskoori Ühing - esimene kooriühing Austria pinnal, mis sarnanes Saksamaal levinud Liedertafel'iga. Viini Meeskoori Ühingu eestvedamisel tulid ettekandele paljud Schuberti meeskooriteosed.

Kui Schuberti teosed jäid vaid tema sõprade ringi ega jõudnud laiema kuulajaskonnani, siis Felix Mendelssohn Bartholdy oli n-ö sajandi lemmik.

Kunstivaadetelt oli ta pigem konservatiiv: tema ideaaliks olid eelmiste sajandite suurvaimud; kaasaegsete vastu näitas ta üles ükskõiksust. Ka kooriloomingus võttis Mendelssohn eeskuju oma iidolist Johann Sebastian Bachist.

Kavas on ka kolm laulu Baieris sündinud Max Regerilt, kes ühendab oma loominguga hilisromantismi ja 20. sajandi neoklassitsismi. Tema aktiivne loomeaeg kestis veidi üle 20 aasta, mille jooksul ta kirjutas tohutu hulga muusikat - üle 1000 teose pea kõikides žanrides, välja arvatud ooper. On huvitav teada, et 1947. aastal kirjutas Albert Schweitzer: "Regeri teoste tähtsust hakatakse hindama alles tulevikus."

Autor: Kersti Inno