Piimatootjad hädas laenuraha maksmisega

Nii juhtuski, et juba möödunud aasta algul turgutas mitu piimatootjat ning tööstust end mitmemiljoniliste laenudega, mille tagatiseks seati ettevõtteile pante. Laenude tähtajaks tagastamisega jäädi aga ikkagi hätta.

Ligikaudu 300 piimatootjat ühendav E-Piim seadis mullu neli kommertspanti ligi 38 miljoni kroonise laenu tagatiseks. Veidi hiljem tekkisid tal esimesed raskused maksete tasumisega.

"Võidurelvastumise maik on juures, see on selge," kommenteeris E-Piim juht Jaanus Murakas viimaste aastate investeeringuid. "Ei tule nii kiiresti tagasi, kui tahaks," lisas ta. "Oleks vaja tõsta piima hinda."

Muraka sõnul liiguvad maailmaturuhinnad juba paar nädalat ülespoole: "Praegu saavutab piim õnneks uue taseme nagu nafta ja kuld. Piima tootmisega tegelev generatsioon on väljasuremise äärel, ületootmine lõpeb."

OÜ Järva PM tegevjuht Tauno Heil tunnistas põiklemisi, et tootmisse on investeeritud kõvasti, kuid efekti avaldumine võtab aega. Investeeringute suurust ei soostunud ta ütlema.

"Aasta teisel poolel avasime uue vabapidamise lauda," rääkis Heil. "See on loomade tervisele hea ja annab nii tööjõu- kui muude kulude kokkuhoidu." Kuna mullu saadi ka piisavalt sööta, ei tundu Järva PMi hetkeolukord traagiline, ütles Heil.

"Ma ei usu, et saaksite meie elu kergemaks teha," sõnas Aravete Agro juht Leonid Linkov lakooniliselt. "Oleme tõesti investeerinud ning investeerime veelgi. Euroliidu toetustega on kõik juba paika pandud ja hindu reguleerib turg. Katsume hakkama saada."

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja andmetel vähenes Soome piimatoodang mullu 20 miljoni liitri võrra. Piimatootmisest loobus 450 farmi ehk ligi 9 protsenti senistest tootjatest.

Siinsed põllumehed ei saa enne viie aasta möödumist kahjumlikku piimatootmist lõpetada, sest lautade, silo- ja sõnnikuhoidlate ehitamiseks ning seadmete ostuks kulunud eurotoetus tuleks tagasi maksta.

Meie hinnangul läheb piimandussektoril plaanipäraselt. Iga-aastased ELi otsetoetused laekusid tavapärasest kuu-kaks hiljem, mistõttu tuli tõesti mõne kliendi tagasimaksegraafikuid ümber vaadata. Samas ei ole see ohu märk sektorile tervikuna.

Just piima ja sealiha tootmine on Eestis arendamiseks kõige mõistlikumad põllumajandusharud, sest ilmastikurisk on oluliselt väiksem kui näiteks teraviljakasvatuses. Kui võrrelda olukorda põhjanaabritega, siis on Eesti ettevõtted oluliselt efektiivsemad kui Soome ja Rootsi ettevõtted, kelle tegevus baseerubki toetustel.

Üldjuhul on investeerimisvajaku täitmine ennast õigustanud, kuna Euroopa Liidu turukorraldus tagab kõrgemad hinnad ning investeerimist toetatakse.

Tekkinud on ELi turuhinna kõigutamatuse illusioon.

2003. aasta põllumajandusreformiga vähendati aga sekkumishindu ja tulevikus võib see korduda.

2006. aasta oli ekstreemne looduslike tingimuste poolest, kuid tootjad said hästi hakkama ning nende raskusi peaks nimetama ajutisteks.

Viimast tõestab ka piimatoodangu suurenemine.