MTÜd - abiraha vahepeatused

Eelmisel suvel rääkis justiitsministeerium, et plaanib viia mittetulundusühingute majandusaasta aruanded äriregistrisse. Ometi pole pärast augustit 2006 sellest kavatsusest enam midagi kuulda olnud. Äripäeva meelest peab justiitsministeerium selle plaani kiiresti üles otsima ja teoks tegema.

Avalikes huvides loodud ühingud kasutavad oma tegevuses ja ka enda ülalpidamiseks annetusi, riigieelarvelisi vahendeid, abiraha Euroopa Liidu erinevatest fondidest ja muid tulusid. Kuna raha läheb vähemalt põhimõtte poolest üldiseks hüvanguks, peab avalikkusel olema ka ülevaade raha kasutamise üle.

Praegu esitavad mittetulundusühingud aruandeid maksu- ja tolliametile, kes ei ole kohustatud avaldama saadud andmeid. Mittetulundusühingute seadus on Eestis olemas, reeglid justkui paigas, ent ikkagi on suutnud meie poliitikud muuta avalikes huvides tegutsema mõeldud ühenduse abiraha vahepeatusteks raha jagajate ja saajate vahel, ise sageli nii jagaja kui ka saaja rollis.

Näiteks aastatel 2002-2006 toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus sadade tuhandete kroonidega MTÜd Hoia Eesti Merd. Ühingu eesotsas oli Villu Reiljan, kes keskkonnaministrina oli ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu esimees. Kontroll tuvastas ühingu tegevuses suuri puudujääke.

Aastal 2005 lükkas Rahvaliidu põllumajandusminister Ester Tuiksoo käima programmi "Eesti toit", mille raames kulutatakse kahe aasta jooksul 45 miljonit krooni. Suur osa rahast läheb Eesti Põllumajanduskojale, mis sisuliselt samuti mittetulundusühing. Põllumajanduskoda juhtis enne ministriks saamist Tuiksoo.

Sihtasutused ja mittetulundusühingud on osutunud suurepäraseks vormiks annetuste ja hämara raha liigutamiseks, sest raha liikumine pole nähtav. On terve hulk selliseid võlusõnu, mis keeravad toetajate rahakraanid lahti - näiteks "integratsioon". Seda kasutavad ära omakasu peal väljas olevad inimesed.

MTÜd on lihtne asutada - piisab kahest liikmest, registreerida tuleb ühing mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, aruandekohustust sellele pole. Niiviisi pole võimalik selgitada isegi seda, kas MTÜ üldse tegutseb või ootab lihtsalt järgmist raha jagamise konkurssi, et hõlpsalt tulu teenida. Saab MTÜ toetuse, aga on tulemust või ei ole, polegi oluline. Võib lihtsalt väita, et projekt ebaõnnestus (kui küsitakse) ja uue MTÜga õnne proovida.

Kuni aruanded pole avalikud ja keegi õieti ei kontrolligi seda sektorit, jätkub toetuste vasakule suunamine.

Eestis on väga palju asjalikke kodanikeühendusi, kes tegutsevad ennastsalgavalt õilsate eesmärkide nimel. Üksikud sulid heidavad varju kahjuks nendegi tegevusele. Raha kasutamise avalikustamine kaitseks häid kodanikke spekulatsioonide eest ja kammitseks sulitegemist.

Autor: ÄP