Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Juhi tiitlit on hakanud ümbritsema liigne aura

Vello Rääk 26. märts 2007, 00:00

Kui lugeda äriartikleid, võtab termini "juhtimine" vaba kasutus silme eest kirjuks. Guugeldasin, et näha kui palju linke annavad sõnad "management", "leadership" ja nendest saadud sõnaühendid.

Arusaadavalt domineerivad üldterminid "juhtimine" ja "eestvedamine". Edasi tulevad informatsiooni, teadmuse, võrgustiku ja kvaliteedi juhtimine.

No ja mis siis sellest, võite küsida? Minu kunagine hea kolleeg Andres Root tavatses enne sügavamasse diskussiooni laskumist alati küsida: aga kuidas me seda mõistet defineerime? Võis ju tunduda tüütu snoobitsemisena, kuid aruteludest, kus põhimääratlustes enne kokku lepitakse, on alati rohkem tolku.

Nendes definitsioonides on kesksel kohal inimene ja olen sama meelt, et juhtida saab ikka inimesi ja suunata nende tegevusi. Selle tulemusena saavutatakse aga seatud eesmärgid. Pole midagi katki, kui öelda, et toimub "juhtimine eesmärkide kaudu".

Üksvärava koolkonna inimesed nii üldjuhul ütlevad ja kirjutavadki. Kui üks eesmärk on kvaliteetne toode, siis pole ju vaja rääkida kvaliteedijuhtimisest. Juhitakse ikka inimesi ja suunatakse nende tegevusi kvaliteetse toote valmistamisel.

Muidugi võib juhtida ka näiteks autot - ja seegi päris keerukas süsteem -, kuid see pole praeguse artikli teema. Inglise keeles tehakse siin selget vahet - to manage (to lead) ja to drive.

Üleüldse on minu arvates juhi "tiitel" liigse auraga ümbritsetud. Seda kasutatakse tihtipeale ebakohaselt ja seetõttu toimub ka mõiste devalveerumine. Millegipärast arvatakse, et juht ja juhtimine on midagi jumalikku või kuninglikku. Keskajal ja võib-olla ka käsumajanduses oligi, kuid nüüd on juhi näol tegemist siiski eeskätt toetaja ja meeskonnamängijaga. Mis ei vabasta teda muidugi otsuste tegemisest ja sellega kaasnevast vastutusest.

Arvatakse, et tiitel "juht" meelitab paremaid kandidaate ka näiteks spetsialistide kohtadele. Mina ei pea vajalikuks looritada asjatundja tähtsat rolli iga hinna eest mõnikord küllaltki uduse tiitliga. Mis ei tähenda, et juhid ei peakski asjatundjad olema. Eelkõige peaksid nad olema n-ö inimhingede insenerid. Ega vist päris asjata ei öelda: "Inimene tuleb tööle firmasse, kuid lahkub juhi juurest."

Tihti liialdatakse ka projektijuhi mõiste kasutamisega. Millegipärast kaldutakse projektiks nimetama iga väiksemat ettevõtmist, kus sageli peale "projektijuhi" kedagi kaasatud polegi. Minugi pärast võivad juhi tiitlist unistajad ennast salamisi projektijuhiks nimetada. Näiteks hommikuti hambaid pestes. Selliseid tegevusi, mida mõnikord hellitavalt hügieeninõueteks nimetataksegi, leidub firmades rohkesti. Taolisi korduvaid tegevusi võiks küll reglementeerida, nt protseduurireeglite abil. See võimaldaks uutel töötajatel kiiremini aru saada, kuidas organisatsioonis asjad käivad.

Ja veel üks oluline nüanss. Nii mõneski firmas leiame kabineti, mille uksel on silt "Personalijuht". Minus on alati tekkinud sellist silti nähes küsimus: millist personali see kõnealune juht siis juhib? Kui kvaliteedijuht "juhib" kvaliteeti ja infojuht "juhib" infot, siis loogika ütleb, et personalijuht "juhib" personali. Miks sõna "juhib" eelmises lauses jutumärkidesse panin, peaks vastuse andma käesoleva kirjatüki esimene pool.

Personal on siis teise sõnaga töötajaskond. Oletan siiski, et suuremas osas firmadest juhib inimest ja suunab nende tegevust vahetu juht.

Eelpoolnimetatud "juhid", kaasa arvatud personalijuht, on aga puha spetsialistid, kes tublide tugiteenistujatena aitavad organisatsioonil toimida. Muidugi võib mõne kodaniku puhul ka juhiga tegemist olla - siis kui personaliosakonnas juhtub tal alluvaid olema. Sellisel juhtumil oleks aga korrektne personalijuhi tiitli asemel kasutada väljendit "personaliosakonna juhataja".

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing