Logistikaharidus vajab edendamist

Martin Raud 28. märts 2007, 00:00

Kõigepealt õppejõududest. Tehnikakõrgkoolis on väga häid ja innustavaid õppejõude, kuid kahjuks on siiski palju õpetajaid, kes eriala omandamisele oluliselt kaasa aidata ei suuda. Liiga sageli tuleb ette olukordi, mil lektor monotoonsel häälel ainet lugedes hävitab igasuguse sügavama huvi potentsiaalselt huvitava problemaatika kohta. Või siis peetakse loeng kiirustades ning pealiskaudselt.

Tasub meeles pidada, et õppejõudu on tulnud kooli kuulama klassitäis õpilasi, seega tuleb austada ka nende aega ja anda endast maksimum. Õppejõu pingutused ei jää märkamata ning mõlemapoolse koostöö tulemusena on võimalik saavutada sünergia, mis viib efektiivsete tulemusteni.

Taanis toimunud uuringute põhjal on täheldatud, et 24 tundi pärast traditsioonilist loengut mäletab õpilane ca 5% aine sisust, materjali lugemise korral see number juba kahekordistub ning loengutes audiovisuaalseid vahendeid kasutades on tudengil meeles juba ligi 20% ainest. Veelgi efektiivsemad meetodid on selle uuringu järgi demonstratsioonid, diskussioonid ning muu praktiline tegevus. Lääne-Euroopas on väga levinud ka rühmatööde ning õpetaja-õpilase vahelise arutelu kasutamine aine omandamisel. Miks mitte rakendada seda pidevalt ka meil - suhtlemine on ju logistikatudengite tulevase töö üks olulisemaid osasid.

Noori logistikatudengeid valdab tihti ajanappus ning ka koolitööga edukalt hakkama saamiseks on vaja efektiivselt tegutseda.

Koolis veedetud ajast tuleb võtta maksimum ja vältida tasub infomüra. Anu Virovere on öelnud, et üks ajadefitsiidi põhjusi on informatsiooni üleküllus. Infot on palju ja seda kätte saada on äärmiselt lihtne, kuid selle seast vajaliku ja olulise info leidmine on väga raske, kui mitte võimatu.

Tihtipeale ei suuda õppejõud aines peituvat juhtmõtet konkreetseks teha, vaid räägib väga laialt ja kõigest. Oluline oleks põhiideed rõhutada ja korrata. Positiivne kaasaaitav lisa oleks enne semestri algust koostatav loengute kava, mis annaks hea ülevaate ning ettekujutuse vastavast loengutsüklist.

Olles Tehnikakõrgkoolis lõpetanud kuuenda semestri, tuleb tunnistada, et tihti napib süsteemsust ja kooskõla erinevate ainete vahel. Liiga sageli esitavad õppejõud küsimusi, et kas seda on teile räägitud? Õppekavad peaksid olema koostatud nii, et iga õppejõud teab täpselt, mida õpilased teavad ning mida mitte.

Positiivne on, et hetkeseisu tõsidust on märgatud ning alustatud on probleemide kaardistamisega.

Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikatudengite ja vilistlaste tagasisidest selgub, et keeleõppele tuleks rohkem panustada.

Lisaks sellele, et erialaaineid ja valikaineid on vastanute arvates vähe, võib ankeetidest välja lugeda ka vajadust rohkemaks keeleõppeks ning suhtlemiseks.

Väikeriigi kodanikena on meil väga tähtis rääkida tipptasemel erialast inglise keelt. Väga palju aitaks sellele kaasa võõrkeelse ainemooduli koostamine.

Praegu saab Tehnikakõrgkool välistudengeid ainult praktika või projektikirjutamise raames vastu võtta. Tulevikus võiks aga lisanduda ka näiteks rahvusvahelise logistika ainemoodul.

Ma ei väida, et koolis antav haridus on halval tasemel, kuid üliõpilasena olen kindel, et seda on võimalik mitmeid kordi paremaks ja efektiivsemaks ning huvitavamaks muuta.

Austusest põhikohaga teoreetikute vastu leiavad tudengid, et rohkem tuleks õppesse kaasata praktikuid.

Läänenaabrite juures on väga levinud, et ettevõtjad tahavad pärast ettevõtluskarjääri anda midagi ühiskonnale tagasi ning suunduvad kooli õpetama, osates seejuures ka reaalsetest kogemustest rääkida. Sellise tendentsi toimimiseks läheb meil aga ilmselt veel palju aega.

Miks mitte algatada ka programm "Ettevõtjad kõrgkooli", mille raames võiksid käia ettevõtjad koolides osalise koormusega loenguid pidamas.

Logistikaharidusele annaks see palju juurde.

Sellegipoolest on koolide ja ettevõtete koostöö parendamise esimesed sammud näha.

Näiteks ettevõtjate korraldatud päevaste ekskursioonide või ettevõtete külastuste näol.

Õppekavade ning sellest tingitult bakalaureusekraadi omandanute hariduse vastavus tööturu vajadustele on meie ühiskonnas terav probleem.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengina eelistaksin suuremat valikuvabadust ainete deklareerimisel, teooria käsitlemist näidete varal, kus ja kuidas omandatud teadmisi ka praktikas rakenda. Õppetöö muutub oluliselt mitmekesisemaks, kui loenguid tulevad andma lisaks põhiõppejõule külalislektorid ning praktikud ettevõtetest. Unustada ei saa ka võõrkeeli, mis annaksid logistikaharidusele parema kvaliteedi. Lisaks universaalseks peetavale inglise keelele tagab globaliseeruvas maailmas konkurentsivõime hoopis natuke vähem populaarsemate keelte oskus. Samuti hindaksin ülikooli abi tudengile praktikakoha leidmisel ja just pigem firmadesse, mis ei ole niivõrd seotud transpordi korraldusega, vaid vastupidi, näiteks tootmisettevõtted, pangad, haiglad jne, kus samuti rakendatakse logistikat. Sellised esialgu tavatuna tunduvad praktikakohad aitaksid laiendada logistika mõistet, mis meie Eesti ühiskonnas on defineeritud justkui transpordikorraldusena.

Mõistetamatuks jääb, miks TTÜs logistika eriala ehitusteaduskonna alla kuulub - neid saaks seostada küll ilukirjanduslike mõttekäikude kaudu, kuid realistlikul praktilisel tasandil leian, et antud eriala kuulub pigem majandusvaldkonda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing