Korruptsioon vähenes maasahkerdustest hoolimata

Gert D. Hankewitz 02. aprill 2007, 00:00

Kui endine justiitsminister Ken-Marti Vaher pakkus 2003. aastal ametisse astudes välja, et igal aastal peaks tabama vähemalt 60 korrumpeerunud ametnikku, sihtis tollane respublikaan tegelikult suhteliselt madalale. Seda näitab praegune statistika, mille kohaselt registreerisid neli ringkonnaprokuratuuri eelmisel aastal kokku 212 korruptsioonikuritegu, millest 126 jõudis ka kohtusse. 2005. aastaga võrreldes on juhtumite arv siiski vähenenud.

Prokuratuuri hinnangul on langustrendi taga peale nende hea töö see, et enam ei keskenduta väikestele asjadele ehk nn riviametnike kuritegudele, vaid üritatakse püüda suuri kalu.

Samas pole riigiprokuratuuri esindaja Piret Seemani sõnul võetud suunda, et kõik kurjategijatest ametnikud, kes maadevahetajate mastaapi välja ei anna, pole enam olulised. "Prokuratuur on keskendunud pigem kõrgemate ja seega suuremaid ning rahaliselt olulisemaid otsuseid vastu võtvate ametnike võimaliku korruptiivse tegevuse avastamisele ning seega võimaliku süsteemi lõhkumisele alates tipust," seletas Seeman.

Keskkriminaalpolitsei peadirektori Elmar Vaheri sõnul on raske anda ühest hinnangut, kus on rohkem korruptsioonijuhtumeid - kas omavalitsustes või riigiametites. "Keskkriminaalpolitsei põhjal võib öelda, et meil on rohkem neid korruptsioonikuritegusid, mis on seotud kohalike omavalitsustega," sõnas ta siiski. Küsimusele, kas enne toimunud valimisi oli ka vihjetelaine, vastas Vaher eitavalt.

"Uurimisorganite tegevus on läinud aja jooksul paremaks ning ei toimu enam nii palju ametkonnasisest kinnimätsimist," tõdes MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk.

Tammerki sõnul ei saa tähelepanuta jätta ka asja teist poolt - altkäemaksu andjaid. "Ettevõtluskeskkond peaks muutuma nii palju, et tekiks sallimatuse õhkkond vingerdamise ja sahkerdamise suhtes," filosofeeris ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing