Panipaigad loovad asjadele ruumi

Marina Tigasing 02. aprill 2007, 00:00

Asjad kogunevad ajapikku ning paratamatult tekib ühel hetkel vajadus tekkivat kaost taltsutada. Sellepärast tuleks leida võimalus, kuidas esemed saaks paigutada otstarbekalt ja ruumisäästlikult.

Hoiuruumide ja panipaikade asukoht ja suurus tuleks kindlaks määrata võimalikult vara. Sisuliselt tähendab see kavandamist juba elamu sisustamise või isegi projekteerimise etapis.

Enne kui läheb kappide ja riiulite ostmiseks, poleks paha üle vaadata kogunenud asjad. Esemed, mida enam ei kasutata, mis on rikkis või tolmu koguma jäänud, tuleks ära visata või viia taaskasutuskeskusse.

See aitab vabaneda tarbetutest esemetest ning samas vähendab panipaikade mahtu. Tarbeesemed võib jagada regulaarselt ja hooajaliselt kasutatavateks.

Asjad, mida kasutatakse ainult teatud hooaegadel, võib paigutada hoiupaiga kõrgematele riiulitele. Seevastu regulaarselt kasutatavad esemed võiks paigutada alumistele riiulitele, et need oleks käepärast.

Enne hoiuruumide või panipaikade ehitamist tuleks hoolikalt elamises ringi vaadata. Enamasti jääb tähelepanuta trepialune ruum, kuhu on võimalik planeerida mugav ja igati praktiline panipaik. Ka riiulid, mis on paigutatud kogu seina ulatuses, lahendavad panipaigamured. Lisaks on sellised riiulilahendused dekoratiivsed ja muudavad ruumi tunduvalt suuremaks.

Kuid alati pole aega või mõnikord ka tahtmist asju korrektselt paigale seada, siis võib suure segaduse varjata rulooga, mis on kinnitatud riiuli ette.

Siiski tuleks panipaikade planeerimisel arvestada asjaoluga, et ajapikku koguneb esemeid ja sellepärast tulekski panipaigad planeerida varuga, et vajadusel saaks riiuleid lisada või muid ümberkorraldusi teha.

Et asjade kogunemine ajapikku on paratamatu ja loomulik, on mõistlik ka mööbel valida nii, et liigse vaevata võiks seda liigutada ja teisaldada või vajadusel lisada riiuleid ja sahtleid.

Kui on valida sisseehitatud ja vabalt seisva mööbli vahel, tasuks mõelda sellele, kas kapp või riiul jääb aastateks samasse paika või soovite aja möödudes selle asukohta muuta.

Sisseehitatud mööbli puhul peab arvestama ruumi arhitektuurilise omapära ja stiiliga. Selline mööbel tasub paigaldada vastu viltust seina, sest tihtipeale on masstoodanguna valmistatud kokkumonteeritav mööbel rangete nõudmistega, mistõttu selle paigaldamine sellise seina najale on raskusttekitav ja kohati isegi ohtlik.

Kui aga langetada otsus vabalt seisva mööbli kasuks, peab see eelkõige olema võimalikult paindlik. Paindlik just selle poolest, et seda peab saama kergesti ümber korraldada ja laiendada. Näiteks massiivse ja raske baarikapi võib asendada ratastel kergkonstruktsioon serveerimiskäruga, mille teisaldamine ühest ruumist teise ei valmista raskusi. Või kapikorvide süsteem, mis on laialdast kasutust leidnud just köögis.

Lihtsa käeliigutusega on võimalik selline korvidega riiul tööpinna alla paigutada ja vajaduse korral jälle välja tõmmata.

Suure osa mööblist, mida eri tootjad pakuvad, võib jagada kahte rühma: kokkumonteeritav kvaliteetne moodulmööbel ja valmismööbel. Erinevus ilmneb eelkõige transportimisel, kuid ka välisilmest võib palju välja lugeda.

Osadest kokkupandav panipaik võimaldab mooduleid lisada, on kergesti ümberkorraldatav ja teisaldatav. Ka on kvaliteetne moodulmööbel korralikult viimistletud, mistõttu ei tekita see lisasekeldusi, kui soovitakse seda seinaga risti paigutada. Selle tulemusena on võimalik tuba tsoonideks jaotada, muutes seeläbi ruumi mitmefunktsiooniliseks ning hubaseks.

See eest traditsiooniline mööbel (k.a antiikmööbel) on massiivne, kuid väljapeetult soliidne ja hoolikalt valmistatud ning sobib üksikute elementidena ka tänapäevasesse sisekujundusse.

Panipaika planeerides tuleks esmalt välja selgitada reaalsed hoiuruumi vajadused. Oma asjadest võiks ülevaade olla, sest mittevajalikud asjad kuhjuvad kergesti ja nii tekib petlik mulje ruumipuudusest.

Kui hoiuruumi siiski napib, saab panipaiku tekitada mitmeti. Uue ehituse puhul on asi lihtsam, kuna vajaliku suurusega ruumid saab lisada juba projekteerimise käigus. Olemasoleva ruumilahenduse puhul on peamurdmist rohkem. Kuid igal juhul tasub panipaiga saamiseks tehtud väljaminek end ära.

Üha täiustuvad garderoobisüsteemid ja uksemehhanismid annavad laiad võimalused funktsioneeriva hoiuruumi loomiseks. Mitmesugused uste avamismehhanismid, nähtavad või peidetud käepidemed, väljatõmmatavad kandurid, riiulid ja korvisüsteemid võivad silme eest kirjuks võtta. Kuid väga oluline on garderoobis kord luua, arvestades just oma pere vajadusi. Kindlasti tuleb läbi mõelda, kuhu panna majapidamistarbed (tolmuimeja, triikimislaud, koristusvahendid jne).

Sõltuvalt ümbritsevast ruumist saab garderoobi kujundada tagasihoidliku ja varjuhoidvana või just vastupidi - efektse sisustuselemendina, kasutades põnevamaid materjale ja lisadetaile.

Karastatud klaas, läbikumavad värvilised akrüülklaasid, värvitud või spoonpaneelid muudavad garderoobi just selliseks, nagu ümbritsev ruum seda eeldab. "Ustena" võib kasutada ka õhulisemaid siinil liikuvaid paneele, mis on valmistatud kangast, puit- või tekstiilruloo materjalist.

Praktilise hoiukoha saab valmistada ka mitmesugustest riiulitest. Ühe seina terviklik riiulitega katmine annab tihtipeale parema tulemuse, kui üksikute riiulite paigutamine laiali siia-sinna.

Riiul toimib hästi ka ruumijagajana ega pea tingimata laeni olema. Kui riiul tundub asjade paigutamiseks liiga avatud, võib riiulisse paigutada sobivas mõõdus punutud korvid või kartongist karbid. Peale hea võimaluse paigutada silma alt ära kõiksuguseid asju võivad läbimõeldult valitud mahutid olla ka olulised kujunduselemendid.

Raamatutele ja pisematele asjadele võib seinariiuli teha ka näiteks lae alla (umbes 210 cm kõrgusele), mis jookseb lindina akende ja uste kohal.

Riiulipinnana saab ära kasutada ka ruumides olevad nišid ja süvendid.

Praktiliseks hoiukohaks on sahtlitega kummutid. Need on suuruselt ja stiililt väga erinevad ning neis võib koha leida paljudele asjadele. Magamistoas saab sügavatesse kummutisahtlitesse paigutada hooajariideid, väiksematesse igasuguse pudi-padi. Kummutid on ka head lasteriiete hoiukohad.

Hoiukohtadena võib kasutusele võtta ka muid paiku. Näiteks trepiastmetesse peidetud sahtlid või lahtine trepp, mille pikendatud astmed trepi all moodustavad riiuli.

Tänapäeva garderoob ei peaks enam tähendama lihtsalt peeglist lükandustega melamiinist kappi, vaid funktsionaalset ja ruumiga hästi sobivat lahendust.

Kui hakkasime remonti tegema, lammutasime kõigepealt maha üpris palju vaheseinu ning ka sahvrid ja panipaigad. Siis selgus, et põrandad on kõigis tubades eri kõrgused. Järgmine probleem oli seintega, mis ikka üpris kõverad olid. Päris kaua mõtlesime, mida ette võtta.

Siis sündiski otsus sisseehitatud mööbli kasuks. Ise tegin kapi joonised ning isa aitas materjali valida ja kapid valmistada. Nii saidki elutuba ja magamistuba põrandast laeni kapid, mis on reljeefsest saepuruplaadist ja viimistletud saunalakiga. Lõpptulemus osutus paremaks, kui loota olin julgenud, väga ilusad ja praktilised seinakapid.

Viilkatusega maja ülemisel korrusel oli mitu katusealust hoiuruumi.

Oma majas laiendasime nende arvelt eluruume. Lapse toa kahest küljest katusealustesse viivad uksed said eest ära võetud, katus, sein ja põrand soojustatud ja laudadega vooderdatud.

Nii sai laps omale hubase eraldatud magamisruumi ja teise toa otsa mõnusa garderoobi. Soovi korral saab uksed jälle hingedele tagasi tõsta, näiteks väga külmal ajal, kui ei taha lisakütteseadeid kasutada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing