Läti tootjad tulid ostutuurile

Gutta ja Laima eesmärk on laiendada tegevust Balti riikides, Venemaal, Poolas, Skandinaavias ja Tšehhis. Laienemisplaan näeb ette väikeste ja keskmiste ettevõtete omandamist nendes riikides.

Eestis on paraku enamik selliseid ettevõtteid koondunud suurtesse gruppidesse. Joogitööstuses on selleks A. Le Coq ja magusatööstuses Kalev.

Kalevi omanik Oliver Kruuda ütles, et eks Laima ole käinud ikka uurimas ja küsimas, et müü ära, kuid selliseid plaane kindlasti ei ole. "Kalevil on Eesti tugevaim kaubamärk ning kondiitriäri aastamaht on 650 miljonit krooni. Ma olen Laimalt küsinud vastu, et müüge ise mulle oma äri maha. Nad pole nõustunud," sõnas Kruuda.

Kruuda lisas veel, et NP Confectionary praeguseid plaane ta ei tea, kuid on jälginud varasemaid lubadusi - need pole täitunud. "Ma ei tea täpselt Laima omanike rahakotti, kuid nende senine majanduskäitumine ei lase mul uskuda, et neil oleks see summa investeerida. Samas konkurentsi mõttes on nad teretulnud," sõnas Kruuda.

Joogiturule laienemist kommenteerinud A. Le Coqi juhti Tarmo Noopi hämmastas kavandatavate investeeringute suurus. "Ma tean, et Leedus ei ole ühtegi mahlatootjat müügis, Lätis on turg praktiliselt võrdselt Gutta ja Cido käes. Meie ei ole kindlasti müügis, mis paneb mind kahtlema nii suurte investeeringute vajalikkuses," sõnas Noop.

Noop lisas, et ei ole mõtet osta üles ettevõtteid, et suurendada oma turuosa 5 või 10 protsenti, need suurused saavutatakse ise.

"Samuti ei usu ma, et Laimas ja Guttas oleksid tootmisliinid nii ürgsest ajast, et need tuleks otsast lõpuni välja vahetada, ja isegi kui on, ei maksa need liinid rohkem kui tühise osa räägitavast summast," sõnas Noop.

Rimi Eesti juhi Ruth Laatre hinnangul on NP Confectionary suurinvesteeringul potentsiaali, sest Balti riikide turg on hämmastavalt väike ning et tootmine oleks efektiivne, tuleb laieneda.

"Lätlased tulevad Eestisse jõuliselt, investeerivad suurelt. Tõenäoliselt on Eestisse suuremalt turult ka lihtsam tulla," sõnas Laatre.

Laatre arvates võiks ettevõtteks, mida lätlased tootmise parandamiseks võivad himustada, olla mõni logistikafirma, mitte tootja. "Efektiivsuse loob kogu ahela omamine, tootmisest logistika ja turustamiseni," sõnas Laatre.

Praegu peab NP Confectionary AB läbirääkimisi 12 firmaga nende liitmiseks suurkontserniga.

Enamik neist on toidutootjad käibega 80 miljonist kuni 2,3 miljardi kroonini. Investeeringuid rahastab Islandi päritolu Landsbank.

NP Confectionary AB juht ja väikeaktsionär Juris Jonaitis sõnas, et investeerimisplaan näeb ette firmade ostu, kuid firmade nimedega ta spekuleerida ei soovinud.

"Balti ja Venemaa turud on kiirelt kasvavad ning me tahame sellest osa saada, samas näiteks mõte laieneda Suurbritanniasse kannab pigem kogemuste ning teadmiste kogumise mõtet. Poolas aga meil juba on ettevõte," sõnas Jonaitis.

Investeerida ja laieneda tuleb nii palju, kui tiivad kannavad. Kui NP Confectionary AB omanikud on kindlad, et võimsust nii mahulisteks investeeringuteks on, siis miks mitte. Kaasaktsionärideks on NPs ju islandlased, kes on tuntud kogu Euroopas kui agressiivsed laienejad.

Laima ja Gutta laienemine on käima läinud ammu ning 5 miljardi kroonine investeering on tõenäoliselt õige summa, mida investorid grupi kolme suunda - kondiitritööstusse, karastusjoogitööstusse ja pakendatud värske toidu sektorisse - investeerida plaanivad.

Kui NP Confectionary tahab osta kohalikel turgudel ettevõtteid, siis ostuhuvist üksi ei piisa, peab olema ka müügihuvi. Usun, et Eestis on ettevõtteid, mis neid huvitaks, need oleks umbes 150 miljoni kroonise käibega ettevõtted. Väiksemaid ei ole mõtet, suuremad käivad üle jõu. Küsimus, kas eestlane müüks ettevõtteid lätlasele, taandub sellele, kas sellesse toidutööstuse gruppi kuulumine annab mingit lisaväärtust. NP grupi lisaväärtus on võimalus laiendada teistele turgudele ning saada osa uutest tehnoloogiatest, millest muidu ei käiks väikeettevõtjal jõud üle.