Ehmatav hinnatõus lööb eksportijaid

Harry Tuul 10. aprill 2007, 00:00

"Ettevõtted püüavad jätkata hindade ennaktempos tõstmist ja suure palgakasvu tõttu ei tee tarbijad sageli kõrgematest hindadest numbrit," ütles Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri.

Tema sõnul ei saa see väga pikalt jätkuda. "Ühel hetkel ei jätku ka tarbijatel raha kallimate kaupade ostmiseks ning odavam import võtab kohalikel tootjatel töö käest. Mida kiiremaks kujuneb hinnatõus, seda kiiremini see aeg kätte jõuab ning valusam tuleb kukkumine."

Toom Tekstiil ASi juht Illimar Toom tunnistas, et kiire inflatsioon ja palgatõus on nende olukorra raskemaks teinud. "Meie tooted on küllaltki hinnatundlikud. Ostjad ei aktsepteeri järske hinnatõuse," rääkis Toom, kelle sõnul on seetõttu raskem eksportida. Ta lisas, et ettevõttel tuleb muutuda tõhusamaks, valmistada kallimaid tooteid ja otsida uusi turge.

ASi Balbiino juhi Riho Niilsi sõnul on müügihindade tõus paratamatu, sest tootmiskulud kasvavad. "Selge on see, et kui ettevõtjal tootmises kulud kasvavad, siis omahind tõuseb ja seda raskem on toodet eksportida," lisas Niils.

Tema sõnul on lähiriikides, eelkõige Baltimaades, trendid täpselt samad, kuid Skandinaavia riikides on inflatsioon palju väiksem. "Sinna eksportides peab pidevalt hoidma omahinna võimalikult madalal," selgitas Niils. Selleks tuleb tema sõnul tootmist automatiseerida, sest tööjõukulud tõusevad praegu põhjendamatult kõige kiiremini.

Lisaks võib liialt kiire inflatsioonitempo Nordea analüütiku Kristiina Kruusa sõnul ohustada euro kasutuselevõttu, sest Eesti ei pruugi täita vajalikku inflatsioonikriteeriumit. "See aga võib kaasa tuua välisinvestorite usalduse kadumise Eesti majanduse vastu ning investeeringud võivad suunduda Eesti asemel teistesse riikidesse," rääkis Kruusa.

Esimest päeva rahandusministri ametis olnud Ivari Padari asemel küsimusi kommenteerinud majandusanalüüsi osakonna juhi Andrus Sääliku sõnul on eelkõige ohuks tööjõukulude kiire kallinemine, mis mõjutab siseturule müüdavate toodete hindu.

"See võib muuta tööjõumahukad ettevõtted vähem konkurentsivõimeliseks maailmas ning tuua kaasa kohalike toodete kallinemise võrreldes importtoodetega. Tulemuseks võib olla importtoodete senisest suurem tarbimine, mis võib kaasa tuua jooksevkonto defitsiidi kasvu," selgitas Säälik.

Analüütikud näevad inflatsiooni pidurdamise võimalusi eelkõige kulutuste piiramises ning seda eelkõige riigisektoris.

Inflatsioon kujuneb ettevõtete hinnaotsuste tulemusena.

Kiire majanduskasvu ajal tõstetakse hindu ikka kiiremini, sest majanduses on rohkem ostujõudu.

Tähtis on majanduse paindlikkuse säilitamine, mis tähendab seda, et kui ettevõtted on liiga julgelt hindu tõstnud ja see hakkab nende konkurentsi- või ekspordivõimet sööma, peavad nad olema valmis kohe või majanduskasvu aeglustumise perioodil neid otsuseid üle vaatama ehk vajadusel hindu kärpima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing