Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leeson: Eesti peaks riskide hajutajaid sisse tooma
Enne etteastet Äripäevale antud intervjuus ütles Leeson, et näeb Baltimaades potentsiaali ega usu siinsesse majanduskrahhi.
Mis viis Barings Banki pankrotti?
Minu töötaja esmane viga oli selle kõige algus, seejärel tulid uued vead - minu otsus kahjumit peita ja ennast sellest välja kaubelda. Ma eeldasin, et see on väga lühiajaline, tuli aga välja, et kestis kolm aastat. Minu eesmärk ei olnud isiklik kasu, vaid töötaja kaitsmine. Asi kiskus aga aina hullemaks. Nüüd tagasi vaadates võib öelda, et tegin väga palju halbu otsuseid.
Millised on peamised õppetunnid riskijuhtimise seisukohast?
Baringsis ei olnud korralikku riskijuhtimist. Vaadates ükskõik millist finantsskandaali, võib öelda, et peamine puudus on alati vähene kontroll. Ülemused peavad tundma toodet, vastasel juhul ei saa olla ka kontrolli. Minu kontrollijatel puudusid kogemused optsioonide ja futuuridega, nad saatsid SIMEXi (Singapuri Rahvusvaheline Rahaturg - toim.) kirjad mulle edasi, kuna ei osanud neile vastata. See on aga naeruväärne.
Kas Teile määratud karistus oli õiglane?
Ma ei mõtle sellele, mind ei huvita, kui inimesed arvavad, et seda oli vähe või palju. Kohtunik tegi otsuse ja elu läks edasi.
Kas läheksite võimaluse korral finantssektorisse tööle tagasi?
Mu elu on nüüd sootuks teistsugune. Baringsi ajal oli liiga palju alkoholi. Kui ma oleksin sellise elustiiliga jätkanud, oleksin praeguseks südameatakki surnud. Selles mõttes on juhtunu mõnes mõttes positiivnegi.
Praegu juhin Šotimaa jalgpalliklubi ja olen rahul, stressi on, aga vähem kui finantssektoris.
Mis Te arvate, kas inimesed imetlevad või jälestavad Teid?
Ma ei imetle ennast ise. Osa inimesi oleks samas situatsioonis käitunud samamoodi, paljud teisiti. Kui on tegemist inimfaktoriga, on alati ka risk. Ma arvan, et inimesed ei imetle ega jälesta mind.
Millised on Teie kokku puuted Eestiga?
Ma ei tea Eestist palju, aga areng ja investeeringud paistavad kaugele. Tallinn on ilus linn, mis näib kena kohana nii elamiseks kui ka äri tegemiseks. Ma arvan, et kogenud inimeste Eestisse meelitamisega probleeme ei tohiks olla.
Milliseid ohte kiire majanduskasv kaasa toob?
Kiire kasv tekitab sarnaseid probleeme, millest üks on kogenud tööjõu puudus. Tööle võetakse inimesi, kes ei tea, mida nad teevad. Sama juhtus ka Singapuris. Ka Dubais ütles sealne börsijuht, et ootab lähema aasta jooksul mõnda finantsskandaali. Ma arvan, et Eesti peaks riskide maandamiseks väljapoolt spetsialiste tooma.
Kui Nick Leeson pärast töötamist Morgan Stanley's võttis 1989. aastal vastu töökoha Barings Bankis, edutati ta peagi Baringsi uue äri - Singapuri Rahvusvahelise Valuutabörsi futuuriturgude etteotsa.
Tal oli luba teha tehinguid ainult klientide nimel. Kui panga kauplejad täitsid kliendi tehingukorraldust valesti, kanti erinevused spetsiaalselt selleks loodud veakontole. Et vältida Baringsi Londoni peakontori audiitorite huvi väheoluliste vigade vastu, lõi Leeson veel teisegi veakonto, mis sai numbriks 88888, sest 8 tähendab Hiinas õnne.
Kui üks Leesoni kauplejatest tegi kliendi ostutehingu asemel müügitehingu, mis tähendas 20 000 naela suurust kahjumit, kandis Leeson selle arvele 88888 ning püüdis kahjumi turul tagasi teenida. Korraks see õnnestuski, aga seejärel tuli uus viga. Pall veeres ja kahjum kasvas. Leeson panustas Tokyo börsi indeksi Nikkei 225 tõusule, turu tõstmiseks ostis ta aina suuremates kogustes futuure. Leeson ennustas aga turu suunda valesti, mis tõi lõpuks kaasa 1,3 miljardi dollari suuruse kahjumi.
Leesonil õnnestus kolm aastat valede ja võltsimistega hiigelkahjumit varjata, pettust soosis Baringsi puudulik audiitortegevus. Kui Baringsi juhid Leesoni mastaapse pettuse avastasid, teatasid nad Suurbritannia keskpangale, et Barings on pankrotis.
Leeson arreteeriti 1995. aastal ning mõisteti kuueks ja pooleks aastaks vangi. Vangist vabanes Leeson enne tähtaega 1999. aastal. 2001. aastal kaitses ta kraadi psühholoogia alal ning teenib nüüd elatist konverentsidel kõnelemisega ja ettevõtete riskijuhtimisalase nõustamisega.