Poliitika kõigutab aktsiaturgu

Ukraina presidendi Viktor Juštšenko otsus parlament laiali saata on riigi jälle kaheks lõhestanud. Kogunemised nii presidendi kui parlamendi toetuseks algasid Kiievi kesklinnas peaaegu kohe pärast otsusest teatamist ja jätkuvad praegugi.

Parlamendi toetajad telkisid Kiievi keskväljakul Maidan Nezaležnosti, samal ajal okupeerisid presidendi toetajad Euroopa väljaku, mis asub umbes 200 meetrit Maidan Nezaležnostist.

Täpselt nagu inimesed Kiievi keskväljakul, on ka Ukraina poliitikud ja majandusteadlased presidendi otsuse võimaliku mõju osas majandusele jagunenud eri leeridesse. Eelmisel nädalal hoiatas asepeaminister Mikola Azarov terendava varingu eest majanduses, mille presidendi dekreet põhjustab. Azarov viitas kasvavatele bensiinihindadele, mis hüppasid kuu algul 10-15% ja võivad üles viia teistegi tarbekaupade hinnad.

President Juštšenko kutsus Azarovi väiteid mõttetuteks ja vastutustundetuteks ning süüdistas teda katses survet suurendada. Juštšenko sõnul on praegune valitsus teinud majandusliku läbimurde. Ukraina majandus on viimased kuus aastat kindlalt kasvanud, seejuures on SKT kasv olnud Euroopa kõrgeimate seas. Presidendi meelest on see makroökonoomiline tendents ja ei sõltu kellegi mõne kuu tööst või selle puudumisest.

Vahepeal ei näita Ukraina majandus muidugi märke halvenemisest poliitilise mõju tõttu. Enamik analüütikuid nõustub, et kolm aastat jätkunud poliitilise rahutuse ajal on majandus muutunud kriisikindlaks.

Eelmisel reedel ütles peaminister Viktor Janukovitš, et SKT kasv I kvartalis oli 8,6% protsenti, seejuures hoiab majandusminister oma selle aasta SKT prognoosi 6,5% juures.

Eelmisel nädalal parandasid Maailmapank ja IMF Ukraina tänavust kasvuprognoosi vastavalt 5 ja 5,5%-ni. Maailmapanga eksperdid väitsid aruandes, et kuigi Ukraina majandus jääb veel mõne majandusriski suhtes tundlikuks, on see praegu tasakaalustatum kui eelmistel aastatel.

Poliitikal on seni olnud aktsiaturule segamõju. Ukraina suurima vabavahetusturu PFTS indeks on alates selle aasta algusest kasvanud rekordkiirusel.

2. aprillil, päev pärast seda, kui president parlamendi laiali saatis, kukkus Ukraina börs 7%. Praegu on PFTS indeks 8% madalam kui päev enne presidendi otsust.

Mõned eksperdid usuvad, et eelmise nädala kerge langus kauplemises tuleneb pigem lihavõtetest kui poliitilisest mõjust. Investeerimispanga Millennium Capital analüütiku Nadja Ivantšuki sõnul on aga selline langus aktiivsuses tüüpiline ning eelmiste kuude kasvutrend tõenäoliselt jätkub sel nädalal.

Analüütikud investeerimispangast Troika Dialog on siiski veendunud, et just kriis põhjustas aktsiate languse ja lahenduseta jäädes on sel aktsiaturule jätkuvalt negatiivne mõju. "Lähitulevikus võib aktsiaturg langeda 20-25% ja seal stabiliseeruda," on Troika Dialogi hinnang.

Ühes asjas on konflikti mõlemad pooled siiski ühel meelel: kriis tuleb lahendada niipea kui võimalik.

Sel nädalal peaks Ukraina konstitutsioonikohus arutama parlamendiliikmete kaebust presidendi dekreedi kohta. Kuigi seadusandjad on kohtul palunud see üle vaadata viie päeva jooksul, võib minna mitu kuud, enne kui kohus mingi otsuseni jõuab.

Mõni poliitikaanalüütik kahtleb Ukraina poliitilise eliidi võimes jõuda sõltumatult kompromissile. Mitu Vene Riigiduuma saadikut on väljendanud valmidust konflikti vahendada. Palju loodavad vaid rahvusvahelisele lepitusele.