Pangad karmistasid laenutingimusi

Hansapank nõuab esmaspäevast, et üksiklaenaja netosissetulek kuus oleks vähemalt 7000 krooni ja pere kohta 10 000 krooni. "Senised kodulaenu tingimused olid püsinud ühesugusena neli aastat, nende muutmine tuli vajadusest viia tingimused kooskõlla muutunud keskkonnaga," põhjendas panga eluaseme finantseerimise osakonna juht Agnes Makk.

Nordea Pangas on üksiklaenaja sissetuleku nõue olnud siiani 7500 krooni netos, paari puhul 10 000 krooni, ja lähiajal see ei muutu.

Sampo Pangas on alates märtsist Tallinnas ja Harjumaal üksiklaenajale nõue 8500 krooni, mujal Eestis 7000 krooni. Kahe peale on ka Sampos minimaalse sissetuleku nõue nüüd 10 000 krooni.

"Sissetuleku piiri tõstmine on kinnisvarahindade tõusu arvestades igati päevakohane ja enamikku Sampo Panga kliente see ei puuduta," sõnas Sampo Panga krediidiriskide juht Arvi Lipp.

Samuti on Hansapangas ja Sampo Pangas tõusnud uute eluasemelaenude keskmine marginaal 0,8 protsendile. Varem püsis see pankadel enamasti 0,6% peal, kuid pakuti ka 0,5% suurust marginaali. See teeb 4,1% suurust Euribori arvestades laenuintressiks juba ligi 5%.

SEB Eesti Ühispangas on minimaalse sissetuleku nõue 5000 krooni ja seda pole tõstetud. Sellise sissetulekuga saaks laenata 23 aastaks 260 000 krooni. Märtsis SEB Eesti Ühispangas antud keskmise eluasemelaenu summa oli 896 000 krooni. "Sellistele parameetritele vastava laenu saamiseks peab laenuvõtja (või pere) sissetulek olema vähemalt 15 000 krooni, sest laenumakse on 6000 krooni," täpsustas panga jaepangandusdivisjoni juht Riho Unt.

Undi sõnul on nende pank olnud laenuandmisel üks tagasihoidlikumaid. "Minimaalse sissetuleku kõrval oleme veel olulisemaks pidanud pere reaalse elamiskulu väljaselgitamist, sest sama sissetuleku juures võib pere laenu teenindamise võime olla sõltuvalt pere koosseisust ja ülalpeetavate arvust ja vanustest väga erinev," sõnas ta.

Muid nõudeid pole pangad muutnud. Endiselt saab laenu ka 40 aastaks ja 0protsendilise sissemaksuga, kui on lisatagatiseks teine elamispind.

Laenumahtude kasv on pidurdunud. Selle aasta alguses on kasv laenuturul olnud üle nelja korra aeglasem kui mullu samal ajal: 2007. aasta I kvartalis 25%, 2006. aasta I kvartalis 117%. "Arvame, et laenuturu kasv on viimase kahe aasta jooksul olnud liiga kiire ning arengu tagamiseks peab kasv edaspidi olema aeglasem," rääkis Makk.

Mõne aasta eest olid tingimused laenuvõtjale väga soodsad. Intressimäärad on 2005. aastast keskmiselt 1,5 protsendipunkti tõusnud. Kui sellele lisandub pankade laenutingimuste konservatiivsemaks muutmine, tuleb seda käsitleda kui tagasipöördumist tavapäraste laenutingimuste juurde.