Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Neli reeglit riigiettevõtetele

Taavi Veskimägi 23. aprill 2007, 00:00

Lugesin huviga hiljuti valminud riigikontrolli aruannet omanikujärelevalvest riigi osalusega sihtasutustes ja äriühingutes. Ei midagi uut. Mõne probleemi püstitamine - nagu auditikomitee vajalikkuses kahtlemine - jäi küll arusaamatuks, aga mis siis ikka. Samas on uus koalitsioon ametis ja see annab põhjust taas kord korrata üle riigi eesmärgid ettevõtluses osalemisel ning meetmed, kuidas oleks kõige õigem neid saavutada.

Korralikult reguleeritud turul ei peaks - tingimustes, kus konkurents ja tarbijajärelevalve toimivad - olema valitsusel põhimõtteliselt vajadust ise ettevõtluses omanikuna osaleda. Samas on selge, et lisaks majanduslikele aspektidele on vaja arvestada nii riigi julgeoleku kui ka ühiskonna pikemaajaliste strateegiliste eesmärkidega. See sunnib kaaluma üldisest mõistlikust reeglist erandite tegemise vajadust.

Esimene reegel - äriühingud ei ole poliitikategemise koht. Sellega seondub ka teine reegel - osaluste haldamisel peab olema välistatud huvide konflikt.

Põhiline arusaam olgu, et kui riik ettevõtluses osaleb, siis peab ta suutma hoida institutsionaalselt lahus poliitikategemise, regulaatori, järelevalve ja omanike huvi rollid. Kõik näited, kus äriühingu majandustegevus on allutatud poliitilisele loogikale, on viinud ebaefektiivsusele, mis on tulnud pärast kinni maksta maksumaksjal väiksema omanikutulu ja suuremate subsiidiumite kaudu. Kui riik tahab mingit tegevust lihtsalt toetada, peab ta seda tegema riigieelarve kaudu. Nii on see läbipaistev.

Kolmas reegel - riigi äriühingute tegevuse avatus ja läbipaistvus. Parim viis on riigi enamusosalustega äriühingud allutada börsireeglitele, mis viiks vusserdamise võimalused miinimumini. On räägitud küll võimalusest kehtestada seadusega riigi äriühingutele börsi reeglitega sarnased täiendavad usalduse, avatuse ja läbipaistvuse normatiivid - aga see oleks poolik lahendus.

Vähemusosaluste börsile viimisel on veel mitmeid positiivseid aspekte. Inimeste hirmutamine väidetega, nagu tähendaks vähemusosaluste börsile viimine ettevõtete erastamist või sattumist meie riigile vaenuliku kapitali kontrolli alla, ei ole põhjendatud.

Vastupidi, avalikkuse kontroll tugevneb, börs annab paljudele eestimaalastele võimaluse saada palgatöölistest omanikeks ja saada osa üldiselt majandusarengust. Lühiajaliselt võimaldab see ka sisenõudlust vähendada ja inflatsiooni paremini kontrollida, sest vabast rahast korjatakse mingi osa atraktiivse finantsinstrumendiga ära. Nii aitaks see samm meid edasi ka eurole üleminekul.

Neljas reegel - riigi kui omaniku huvide professionaalne kaitse. Olen jätkuvalt seda meelt, et riigi osaluste paremaks haldamiseks ja huvide kaitseks on vajalik ühtse osaluste valitsemisüksuse moodustamist rahandusministeeriumi juurde. Näiteks OECD suunised riigi osalusega äriühingute haldamiseks soovitavad ka sama mudelit.

Valitsemisüksusesse kuuluksid inimesed, kelle põhitöö oleks riigi kui omaniku huvide kaitse riigi äriühingute ja sihtasutuste nõukogudes. Miljarditesse kroonidesse ulatuvate bilansimahtudega äriühingute juhtimisel ei saa enam edasi minna ühiskondlikus korras, teiste tööde kõrvalt seda tööd tegevate heade poliitikute, ettevõtjate ja ametnike panusele lootes. Sellepärast ei nimetanud IRL oma Riigikogu liikmeid riigi äriühingute nõukogudesse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing