Tallinnas möllab väärtpaberite paljundamine

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink põhjendas fondiemissiooni korraldamist sellega, et turud on kasvanud ja viinud aktsiate hinnad tasemele, mis ei pruugi jaeinvestorile enam atraktiivsed olla.

Olympic Entertainment Groupi juhatuse liige Andri Avila aga märkis: "Konkreetselt Olympicu jaoks on siin kaks põhjust. Esmalt korrastab see ettevõtte bilanssi. Teine ning meie jaoks peamine põhjus on tõsiasi, et suurem aktsiakapital tõstab veelgi ettevõtte usaldusväärsust." Avila lisas, et ettevõtte jaoks on viimane oluline just ettevõtte kiiret geograafilist laienemist silmas pidades - uutel turgudel tõstab see uue tegija suhtes veelgi usaldust.

Ka Baltika investorsuhete juht Triin Palge ütles, et tavaliselt korraldatakse fondiemissioon siis, kui aktsia hind on saavutanud teatud taseme, mida peetakse kõrgeks, kuigi see hinnang on muidugi suhteline. Palge hinnangul on kasu nii ettevõttele endale kui ka investorile, sest aktsia peaks muutuma atraktiivsemaks ja suurema nõudluse tagajärjel ning n-ö madalamast nominaalhinnast tulenevatel emotsionaalsetel põhjustel võib ühtlasi tõusta väärtpaberi hind.

Nii Vink, Avila kui ka Palge mingeid riske fondiemissioonis ei näe. Avila mainis, et tegemist on ühe loogilise sammuga ettevõtte arengus ning midagi väga erilist sellises otsuses ta ei näinud. Ta lisas veel, et aktsionäri jaoks sisuliselt midagi ei muutu.

Avila sõnade kohaselt aitab fondiemissioon ettevõttel oma laienemisplaane paremini teoks teha ning seeläbi saab ka paremini aktsionäride ootusi täita.

Kui ettevõtted ise on ühel ja samal arvamusel fondiemissiooni kasust ja mõjust, siis analüütikud esindavad pigem erinevaid seisukohti. Suprema varahalduse strateeg Peeter Koppel näeb fondiemissiooni korraldamise taga eelkõige ettevõtte juhtide soovi pigistada aktsiahinnast maksimum välja.

"Ajalugu ju näitab, et fondiemissioon mõjub aktsiahinnale hästi," põhjendas Koppel. "Siinkohal ei saa minu arvates rääkida ratsionaalsetest või majanduslikest põhjendustest, vaid rakenduslikust sotsiaalpsühholoogiast." Strateeg lisas, et nn vanadel-headel turgudel läks ettevõtte split'ide ja fondiemissioonide teed sel juhul, kui "aktsia muutus ümmarguseks" ja börsil koguseliselt kaubeldavana liiga kalliks, et vähendada likviidsuse parandamiseks nimiväärtust. Koppeli arvates Eesti börsiturul see nii ei ole, vaid ettevõtted soovivad fondiemissiooniga pigem avalikke suhteid korrastada, mis annaks aktsiahinnale mõningase tõuke.

Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind tõi peale aktsiatega aktiivsema kauplemise välja ka selle põhjuse, et ettevõte maksaks aktsionäridele fondiemissiooniga dividende, aga aktsiates, mitte rahas. Teatavasti ei tule fondiemissiooni korraldamisel tulumaksu maksta.

"Üldiselt on fondiemissioonid lihtne viis muuta aktsiad jaeinvestorile atraktiivsemaks, mis on ka põhjus, miks tavaliselt hind tõuseb pärast fondiemissiooni, vähemalt Baltimaades," möönis Lind.

SEB aktsiaturgude divisjoni maakler Karoly Kirber märkis, kui ettevõtte on kiires kasvufaasis ja vajab vahendeid, siis sobib vaatlusalust meetodit ehk fondiemissiooni kasutada. Kirber lisas, et kõik kolm fondiemissiooni korraldavat ettevõtet on praegu kiires kasvufaasis.

Erilisi riske fondiemissiooni korraldamises ei näe ka analüütikud. Suurimaks ja ilmselt ka ainsaks riskiks võiks nende hinnangul pidada seda, kui fondiemissioonijärgne hinnatõus ei realiseeru.

Väikeinvestorite hinnang fondiemissioonidele on positiivne, kuid samas saadakse ka hästi aru, et see käik ettevõtet paremaks ei muuda.

OEG üks aktsionäridest Kuressaare abilinnapea Kalle Koov suhtub Olympicu fondiemissiooni positiivselt: "Loodan seeläbi aktsia hinna jätkuvale tõusule. Mida on veel on ühele aktsionärile peale hea dividenditootluse vaja!"

OEG aktsionär Lenne OÜ juht Urmas Leemani sõnul on fondiemissioon on aktsiakapitali suurendamine omakapitali arvel täiendava sissemakseta. "Kapitali hulk firmas jääb samaks ja seepärast on see raha ühest taskust teise tõstmine. Mõju on puhtalt psühholoogiline, kuna ühe aktsia hind läheb madalamaks, kuid aktsiate arv suureneb. Lühiajaliselt võib fondiemissioon aktsionäridele tänu psühholoogilisele efektile olla kasulik, kuid pikemas perspektiivis mõjutavad aktsia liikumist majandustulemused. Vaadates Venemaa ühte edukamat aktsiat Sberbank, mille hind on ligi 4000 dollarit, või Warren Buffetti fondi aktsiat, mille hind on üle 100 000 dollari, ei ole kaugeltki mitte väärtpaberi edukuse eelduseks fondiemissioon. Samas peab ütlema, et see seisu halvemaks ei tee," arutles Leeman.

Mainori juhatuse esimees Ülo Pärnits, kellele kuulub Baltika aktsiaid, tõdes: "Tore, et saab aktsiaid juurde ja et aktsiad muutuvad odavamaks. Psühholoogiline efekt. Sageli kaasneb fondiemissiooniga börsi aktsiate väärtuse kasv. See on ainuke kasu, mida aktsionär võib loota. Ettevõtte kasumit ja dividendide suurust fondiemissioon ei mõjuta."

"Pean Eesti Ehitust tugevaks ja selge arengustrateegiaga ettevõtteks ja loodan, et fondiemissioon aitab kapitalibaasi uuteks äriprojektideks laiendada," lausus Eesti Ehituse aktsionär, Estonian Business Schooli ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm. "Ma ei lähtu Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete aktsiate omandamisel lühiajalistest spekulatiivsetest sihtidest, vaid loodan teenida väikeaktsionärina nende ettevõtete pikaajalisse arengusse panustades. Teenida tulu mitte ainult õigel ajal aktsiaid müües, vaid ka pikemas perspektiivis dividende saades."

Autor: Virge Lahe