Börsifirma, see olen mina

Juhi maine mõju börsifirma aktsiale ei tasu alahinnata. Mullune Weber Shandwicki uuring, mille käigus küsitleti ligi 1000 äriliidrit üle maailma, jõudis tulemusele, et koguni 63% firma turuväärtusest on kinni maines. Ning tegevjuhi isiklikku "panust" aktsia hinnas hindab Äripäevale intervjuu andnud Yale'i Ülikooli professor Jeffrey Sonnenfeld koguni 10-15% peale.

Seega võib ka juhi lahkumine tähendada aktsiale hävingut, või, vastupidi, anda sellele kauaoodatud tõuke. Kui aasta alguses lahkus arvutitootja Dell tegevjuhi kohalt Kevin Rollins, reageeris turg pea viivitamatult aktsia 4% suuruse tõusuga.

Rollinsiga poldud arusaadavalt rahul: Hewlett-Packard oli saanud USA turul suurimaks personaalarvutite tootjaks, 2005. aastal langes Delli aktsia 29% ning 2006. aastal 16%. Kui aga Rollins vahetas ise 2004. aastal välja ettevõtte asutaja Michael Delli (kes nüüd taas firmat juhib), jäi aktsia hind muutumatuks. Seevastu ravimifirma Trimeris aktsia võttis märtsis vastu uudise tegev- ja finantsjuhtide lahkumisest peale seda, kui ettevõte oli teatanud oodatust parematest aastatulemustest, samal kauplemispäeval kukkumisega ligi 30%.

Yale'i professor Jeffrey Sonnenfeld toob välja neli lahkuva juhi tüüpi: monarh, kindral, suursaadik ja kuberner. Vastavalt neile reageerib ka aktsia (vt tabelit).

Kuu aja pärast Eesti Telekomi eesotsast pensionile lahkuv 62aastane Jaan Männik peab ennast kombinatsiooniks suursaadiku ja kuberneri tüübist. "Suursaadik olen selles mõttes, et soovitasin ise enda kohale EMT praegust juhti Valdo Kalmu, ning nõukogu nii ka otsustas," viitab Männik. Ta lisab, et kuna juhi tippaeg jääb 50 ja 60 eluaasta vahele, siis on tema meelest 62aastaselt lahkumine õige tegu.

Sonnenfeldi teooriat kinnitab Eesti Telekomi kogemus täielikult: aktsia uudisele juhi vahetumisest ei reageerinud. Männik ise lisab ühe põhjusena aktsia paigale jäämisele sellegi, et ettevõte pole rahvusvahelises võrdluses teab mis suur. Nokia või Ericssoni masti ettevõtete juhte teavad seevastu kõik nimepidi, ning ka nende lahkumisel on aktsia hinnale suurem mõju.

Samas kinnitab Männik, et ettevõtte ja aktsia edu sõltub juhist. "Olen Telekomi juhina palju reisinud ja investoritega kohtunud," rääkis seitse aastat börsiettevõtte eesotsas olnud Männik. "Olen siis läinud pärast neid kohtumisi hotellituppa ja mõelnud, et millega ma õieti tegelen, kui nende investoritega kohtun. Ja mõistnud, et müün usaldust. Mida kõrgemal sa hierarhias oled, seda rohkem sa välja paistad," lisab Männik.

Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp jääb juhi mõju hinnates tagasihoidlikumaks. Ta märgib, et reeglina hinnatakse siiski ettevõtteid, mitte nende juhte, ning üldiselt ei anna juhi isik aktsia hinnale täiendavat positiivset väärtust. "Kuigi kindlasti võib tuua ka konkreetseid vastupidiseid näiteid, näiteks Eestis tänaseks börsilt lahkunud Hansapanga ja Indrek Neivelti," lisab Puusepp.

Samuti toob Puusepp välja, et kindlasti võivad börsifirmade juhtide isiksused ja käitumine aktsia hinnale negatiivselt mõjuda. "Näiteid, kus tänu juhtidele aktsia hind on langenud või tõus takistatud, leiab maailma börsidelt kindlasti palju enam," viitab Puusepp.

Juhi lahkumisel sõltub aktsia hinna liikumine paljudest asjaoludest, alates sellest, kas juht läks vabatahtlikult või löödi ta minema kehvade majandustulemuste pärast.

Samuti avaldab aktsiale mõju see, kas uus juht leitakse firma seest või tuuakse väljastpoolt. Kui investorid on pikisilmi uut verd (loe: uut strateegiat) oodanud, siis annab juhile "uute väljakutsete pakkumine" aktsiale positiivse süsti. Kui juht või juhid lahkuvad ootamatult headel aegadel, viib teadmatus aktsia langusesse.

Igatahes - nagu näitas New Yorgi keskpanga nelja aasta tagune uuring - tähendab juhi minek suuremat aktsia hinna kõikumist.

Jeffrey Sonnenfeld rõhutab mitusada tegevjuhti hõlmanud uuele uuringule viidates, et juhi karisma on ülitähtis.

Samas nendib ta, et aktsia hinnale avaldab juhi isiksus mõju just tema ametiaja algusperioodil.

Eesti Telekomi juht Jaan Männik nõustub, et karismaatilistel juhtidel on eeliseid. "Karisma paistab ju nii ettevõtte sees kui ka sellest väljapoole," viitab Männik.

Sonnenfeld toob hea juhi omadustena välja empaatiavõime (juht peab oskama kuulsust jagada), oskuse suhelda kõikide firmale oluliste gruppidega (kliendid, töötajad jne), kõrge moraali ja ladusa avalikkusega suhtlemise, võime inimesi tagant tõugata ning julguse. "Kõige rohkem jääb juhtidel puudu julgusest," nendib Sonnenfeld.

Sonnenfeld viitab igas ühiskonnas käivale edasi-tagasi pendlile, mis ühel ajahetkel juhte kangelaste staatusesse tõstab ning järgmisel kujutab neid põrgusaadikutena. USAs on professori sõnul kätte jõudnud firmajuhtide kritiseerimise aeg.

Ka juhtide ametiajad on lühenenud. Kui veel mõned aastad tagasi pidas tegevjuht ametis vastu keskmiselt kümme aastat, siis nüüd vaid viis, leiavad Burson-Marstelleri uuringud.