VKG vaevaline tee rahani

Raha on olemas, kuid kätte seda ei saa. See lebab VKG tütarfirma KJ Vaigutööstus kontol ja õigus seda käsutada on vaid pankrotihalduril. Raha kukkus KJ Vaigutööstusele ootamatult riigikohtu otsusega 2005. aastal. Kaks alamat kohtuastet jätsid raha pangale.

Rahapakki jahib aga ka firmade likvideerija Aivar Tõnisson, kel õnnestus vahepeal nõudeõigus kommiraha eest endale krahmata.

Pärast riigikohtu 3. aprilli määrust on tee rahani avanemas. Nimelt tuvastas riigikohus KJ Vaigutööstuse võlausaldajate 2002. aasta üldkoosoleku protokolli tühisuse. Just selle protokolli alusel Tõnisson rahanõude endale sai.

Raha ajalugu viib tagasi 1997. aastasse, kui Piilmannile ja Sarapuule kuuluv AS Eriõli erastas Kohta-Järve keemiatööstuse ASi Kiviter. Laenuraha andis Ühispank, kuid tuli osta ka 60 mln kr eest panga aktsiaid. Aktsiad müüsid mehed hiljem tagasi, aga nii palju raha enam ei saanud: anti 18 miljonit krooni. Eriõli ja Kiviter pankrotistusid 1999. aastal kahekuulise vahega.

Kiviterist jäid järele tütred, neist üks oli KJ Vaigutööstus. Tütred võtsid ema 103 miljoni kroonise laenu enda käendada. Kohtutäitur müüs nende vara enampakkumisel ja saigi summa, mis pangal oli vaja.

KJ Vaigutööstusele ei antud ka pikka iga, pankrot saabus 2001. aastal.

Pankrotihaldur Ingrid Proos asus vara müügist saadud 18 miljonit krooni koju tagasi ajama, sest seaduse järgi ei võinud tütarettevõte käendada emaettevõtte võlga. 2004. aastal müüs aga Proos nõude Aivar Tõnissonile 200 000 krooni eest. Edasimüügi loa oli ta saanud 2002. aasta pankrotitoimkonna üldkoosolekult. VKG omanikud väitsid, et see oli tehtud nende selja taga. Proos on ammu asendatud uue pankrotihalduriga, Tõnisson käib nõude asjus kohut.

KJ Vaigutööstus on käinud pankrotis olles käest kätte nagu varjupaigast võetud toakoer, kelle kohta varsti selgub, et ta üksi jäädes ulub ja toanurka pissib.

Vahepeal oli ettevõtte omanik KJ Varahooldus, mille omanik on USA offshore-firma. KJ Varahooldus likvideerus. Edasi läks see

E-Surroundile, mis likvideerus. 2005. aastast võtab firma jupikaupa üle Castor Inkasso OÜ, mis samuti nüüd likvideerub.

Äriregistris Castori ja E-Surroundi omanikusuhe ei kajastu, kuid seda kinnitavad uus pankrotihaldur Kalle Mõtsnik ja aastaaruanded. Samas ei teadnud Mõtsnik, et aprilli keskel sattus KJ Vaigutööstus tagasi VKG meeste kätte, kes ostsid firma aktsiapaki likvideeruvalt OÜ-lt Castor Inkasso.

Castori poolt seda tehingut ei kommenteerita. "Ma ei pea vajalikuks üksikasjade selgitamist, kuidas tehing toimus jne. See on ärisaladus," lausus Castor Inkasso endine omanik Tarmo Haavandi.

Huvitav inimene on ka KJ Vaigutööstuse tegevjuht Priit Vaarma - kaugsõiduautojuht ja harrastussportlane vibulaskmises, kelle kontakte keegi öelda ei osanud. Vaarma oli veebruari seisuga suurim eraisikust tollimaksuvõlglane 620 000 krooniga. Tema nimele on äriregistris kantud mitu kustutatud firmat ja tema MTÜde võlad on huvitanud täitevametnikke.

Võlanõude ostnud Aivar Tõnisson on sõnaaher ja lõpetab kõne, nimetades seda teemat konfidentsiaalseks. Teda tuntakse kui firmade likvideerijat, kelle teeneid on kasutanud ka näiteks Reik Kilk.

Ka teised KJ Vaigutööstuse ümber keerlevad mehed on peamiselt kurva ameti esindajad, kelle tööks on firmasid kustutada.

Riigikohtu 3. aprilli määruses otsustati selle üle, kas Ingrid Proosil on kaebeõigus. Esimese astme kohtumäärus, mis Proosi kaebeõiguse puudumise tõttu jõusse jäi, oli tehtud situatsioonis, kus hageja oli VKG ja kostja KJ Vaigutööstus. See lahend ei ole ilmselgelt tõsiseltvõetav. Lahend ei mõjuta aga tegelikult Premia Investi positsiooni kohtuvaidluses, sest üldkoosoleku otsuse kehtetus või kehtivus on äriühingu (KJ Vaigutööstuse) siseküsimus ja selle otsuse tühisuse hilisem tunnistamine ei muuda nõude loovutamise lepingut kehtetuks. Seetõttu ei ole riigikohtu määrusest tehtud järeldused minu arvates korrektsed.