Kevade helesinised vagunid

õnel meist õnnestub istuda õigesse vagunisse varem kui teistel ning sõita läbi elu, vajalikes peatustes väljudes ja uuesti peale istudes. Kuid on ka neid, kes jäävadki seisma raudtee äärde, näpp püsti. Ja oi kui palju on neid, kes astuvad vale rongi peale ning ei oska enam maha tulla või siis isegi ei soovi seda, mis on veel palju hullem. Vahel puudub ka teadmine, kuidas vagunist lahkuda või jaamast välja pääseda.

Nüüd, kevadel, on parim aeg olla avatud uutele tuultele ja muutustele elus ning leida enda garderoobi midagi täiesti uut, mida varem pole söandanud soetada ning mis talvisel ajal tundus liiga pealetükkiv. See on loomulik, sest talv on oma olemuselt aeglane nagu igas teivasjaamas peatuv reisimasin, mis aina venib ja venib… Stopp. Aitab talvest!

Sellisesse kevade rongi sobib väga hästi Vivienne Westwood, kuigi tema looming on nii kirev, et vahel ei saagi aru, kas tegemist on reaalsete riietega reaalsetele inimestele või on need mõeldud rohkem animakangelastele. Kui lähemalt vaatama hakata, on nad klass omaette - väga huvitavad, omapärased ja praktilised ning neist on näha, et esemed on saanud palju inspiratsiooni otse tänavalt, meie keskelt. Tema valikud istuvad nagu valatud ning loovad mõnusa uue pildi.

Tema kasutatud värvid, mustrite kombinatsioonid ja lõiked on salapärased nagu kevadised lilled, mis on ennast alles lume alt välja ajanud ning avanud meile oma õied näitamaks, kui ilusad nad on.

Reaalse linnaelu üks suuremaid seisvaid animatsioone on grafiti, mida meil veel suurt hinnata ei osata, kuid mida me näeme pea igal sammul mitmesugustes kohtades. Paljudele on see kunstivorm vastumeelne, kuna raske on hinnata, kas see ikka on kunst, mis rikub meie maju, aedu, lapseväljakuid, liiklusmärke jne. Siiski ei saa me ka eitada neid suuri teoseid, mis katavad ümbruskonna seinu ning oma kunstiliselt teostuselt annavad vahel silmad ette paljudele "suurtele" kunstnikele, kes eksponeerivad ennast galeriides ning seisavad tähtsa näoga elu teivasjaamas oma teose kõrval, millest keegi tihti mitte midagi aru ei saa.