Jazzkaare parimad hääled

Ühtviisi raputavalt mõjusid artistid nii Skandinaaviamaadest, Austraaliast kui ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikast.

See oli lauljate omapära ning meisterlik häälekasutus, mis publikut köitis. Iga uus kontsert tõi üllatuse. Vaimustavalt vähe kostis üheksapäevase festivali jooksul keskpäraseid hääli ning palju oli selliseid kontserte, mille kohta kuulajad tunnistasid, et midagi taolist pole nad varem kuulnud.

Jazzkaare eel enim ootusi tekitanud naislauljad norralanna Kristin Asbjørnsen ning Michelle Nicolle Austraaliast vastandusid üksteisele stiililt ja häälekõlalt, kuid kummalisel moel tekitasid nende mõlema kontserdid analoogselt sooje emotsioone. Asbjørnsen esitas rämedal häälel neegerameerika spirituaale ning Nicolle laulis enda džässiklassika kava eksimatult täpselt ning naiselikult pehmel moel. Erinevaid teid pidi käies jõuti kaarega samasse punkti, headuse ning hingerahu leidmise lätetele. Järelemotsioonile lisaks teenisid mõlemad lauljatarid auga ära publiku tunnustuse isikupärase lähenemise eest muusikale.

Sisemise soojusega särasid laval nii vanameister Andy Bei kui ka Brasiilia muusika klassik Marcos Valle. Enesekindel ning vaba esinemisstiil jättis neile piisavalt mahti vahetuks suhtluseks publikuga ning mõlemast esinejast jäi hinge südantsoojendav mälestus.

Bei näitas ennast nii džässi- kui bluesilembese lauljana. Tema sisemine väärikus ning hea hääl aitasid kuulajale luua muljet, nagu laulaks ta vähimagi pingutuseta, piisab ainult suu avamisest. Tal tuli esinemine vaevata ja piisavalt efektselt välja ning samavõrd kindlana valitses ta nii oma häält kui ka publikut, kellega ta lugude vahel soojalt nalja viskas. Valle trumbiks olid Brasiilia muusika tulised rütmid, mille soojuse paremaks edastamiseks oli bändi kaasatud ka ilmekas naisvokalist Patricia Alvi.

Tõeliselt virgeks raputas publiku mustanahalise džässilegendi Archie Sheppi kontsert, mille ürgne energia pani unustama, et solist on jõudnud juba oma seitsmekümnenda eluaasta künnisele. Shepp õigustas oma tippesinejastaatust täielikult. Tema vokaali rafineerimata võlu jahmatas kuulajat enamgi kui tema virtuoosne saksofonimäng.

Lisaks välisesinejate omadele oli Jazzkaarel meeldivaid leide ka Eesti muusikute kontsertide hulgas. Kui ainult lauljatest rääkida, siis tuleb sooja sõnaga kindlasti ära märkida Liisi Koiksoni kava Joni Mitchelli lauludest. Põnevust tekitasid ka lauljannade Novella Hansoni ning Silvi Vraidi esinemised, kes olid üle pika aja taas laval.