Küllakutsuv ja praktiline eesaed

Samal ajal on see ka esinduslik sissekäik, esimene ja vahel ka ainus osa krundist, mida juhuslik mööduja näeb. Sellele mõeldes võiks ka eesaia kujundada iluaiaks ning ühendada praktilise ilusaga.

Mida väiksem on krunt ja vähem ruumi ette nähtud eesaiale, seda raskem on seda tsooni kujundada, sest sinna tuleb palju elemente ära mahutada.

Esimene asi, mis silma jääb, on muidugi piirdeaed, mis vajab ka ühte või mitut väravat. Värav on arhitektuurne element, mis peaks üldjoontes olema mugav ning kooskõlas piirde ja elamuga. Mõelge läbi ja ühildage kõik pisielemendid: valgustus, kellanupp või fonolukk, kirjakasti asukoht ja kujundus jne.

Prügikonteiner, roheliselt mõtlevates ja prügi sorteerivates peredes isegi mitu, on tavaliselt üks argisemaid elemente, millele tuleb eesaias koht leida.

Aiamüüri sisse ehitatud visuaalselt piiratud ruumike või maja arhitektuuriga samas stiilis prügimajake näeb palju parem välja kui avatud plats üksiku prügikonteineriga.

Tee ei tohiks olla nii kitsas, et sinna vaid üks inimene korraga kõndima mahub - nii ei saa näiteks raskeid pakke kahevahel majja tassida. Praktiline on, kui auto parkimiskoht maja ees ühildub jalgteega - jääb ära niigi kitsa aiaruumi liigendamine, misläbi tekiks palju väikesi pindu, mida on ebamugav hooldada.

Väga väikeses eesaias tasub kaaluda suurema osa sillutamist, sobivatesse kohtadesse saab jätta väikesed taimetaskud. Hooldustöid on sel juhul tunduvalt vähem ja sillutismaterjalide seast on võimalik valida juba väga esinduslikke materjale, mis haljaspinnale ilu poolest alla ei jää. Muidugi tuleb arvestada ka maja arhitektuuri ja stiili, et mitte tekitada silmale võõrast stiilide eklektikat.

Inimesele on psühholoogiliselt meeldivamad teed, mis pole päris sirged: käänud või kõrvalepõiked on atraktiivsed, nende abil saab külalise pilgu eest varjata soovimatuid vaateid. Ka võivad väikesed kõrvalekalded teekonna pikenemisega näiliselt maa-ala suurendada.

Väike varikatus maja sissepääsu kohal ühendab praktiliselt ja meeldivalt sisemise ja välimise ruumi. Maja ukse ees tuleks võimalikult vältida astmeid. Nii on lihtsam majja või majast välja liikuda lapsevankri, jalgratta, rulluiskude või raske poekotiga. Väike pink maja ees tee ääres või trepimademel loob hubase tunde.

Eesaia võiks kujundada esinduslikult, ilusatest materjalidest - nii pääseb ta mõjule. Ka kõige kitsamas eesaias jääb kindlasti ruumi dekoratiivtaimede jaoks, olgu nendeks siis fassaadile kinnituvad ronitaimed, amplites rippuvad lilled või näiteks haljastatud katus trepi kohal. Piisab ka ühest väikesest puust või põõsast, et mõjuda küllakutsuvalt.

Kindlasti ei tohiks maja fassaadi varjata ülekuhjatud haljasmassidega, taimede väljanäitus jäägu tagaaeda.

Igasugune haljastus nõuab juba sillutist paigaldades kindlat plaani. Taimedele peab jääma piisavalt ruumi kasvamiseks. Nad ei tohiks paikneda ka vihma eest varjatuna katuse või räästa all.

Muru sobib peaaegu igasse kujundusse, see on pehme ja looduslik, kuid nõuab pidevat hooldust. Pinnakattetaimed sobivad katma alasid, kus ei käida või kus muru hästi ei kasva. Need loovad muruga võrreldes jämedama tekstuuri, ei varja vaadet, kuid aitavad õige paigutuse kaudu suunata inimeste liikumist. Liikumist eesaias võib suunata ka valgustuse abil.

Kui majal on kaks sissepääsu, tuleb valida, kumb neist on tähtsam. Vähemtähtsat ust puude või põõsastega osaliselt varjates saab teadlikult peasissepääsu rõhutada, et külalisel ei tekiks kahtlust, kust ta peab sisenema.

Kui eesaed on suurem, sobib see teinekord mängukohaks isegi paremini kui aia tagumine osa.

Parkimisplatsi sillutatud pind pakub võimalusi paljudeks mängudeks, mida murul teha ei saa: rattaga sõitmine, keksu- ja pallimängud jne.

Laste mängumaaks ehitatud eesaeda on hiljem ka lihtsam ümber ehitada - ehitusmasinatega pääseb sinna paremini ligi.

Autor: Kadi Karro