Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ürgmajake Hiiumaa veerekese pääl

Teet Reier 07. mai 2007, 00:00

Kui Kalle Talvi koos kaasa Heliga 2001. aastal Hiiumaale Pühalepa valda tükikese maad ostis, oli seal vaid kunagise popsikoha majaase, tükike soist heinamaad ja ümberringi võsa, sekka ka pähklipuid.

Nüüd on samale maalapile kerkinud kaks maja ja hulga väiksemaid puitehitisi, mis vajalikud asjade paigutamiseks, töötegemiseks või siis lihtsalt värskes õhus asjaajamiseks.

Igal hoonel on puutahvlike Pähkli nime kandva majanumbriga küljes. Vaid kaevu kõrval külitaval paadist lillepeenral see puudub. "See on rannast siia veetud, see pole ise ehitatud, varsti laguneb pealegi nagunii laiale," selgitab peremees nummerdamise põhimõtteid.

Kõigepealt sai valmis mätaskatusega saunahoone, mida esimestel aastatel ka elamiseks tarvitati. Majake kannab ka väljanägemisele vastavat nimetust - Pähkli ürgmajake. "Arvatavalt suurema osa saunahoone maksumusest moodustasid sõidukulud nädalavahetustel Tallinnast Hiiumaale," naerab ta.

Ning selgitab, et palju siis selle nädalavahetusega ikka ära teha jõudsid, rida palke paika ja juba tuli hakata Tallinna poole tagasi sõitma. "Kui uue elumaja ehitusel sai suhteliselt kasinalt kaasa löödud, siis ürgmajake on ikkagi läbi ja lõhki enda kätetöö," lisab Kalle.

Kaks aastat tagasi, kui perre lisandus ka poeg Aleks, hakati mõtlema uue ja ruumikama maja ehitusele. "Seekord sai otsustatud ehitada puitkarkassmaja, mis väljastpoolt kaetud hööveldamata ja servamata põikilaudisega," räägib Kalle. "Selleks et saada hakkama väiksema asjaajamisega ja mitte jännata detailplaneeringuga, sai valitud üks tüüpmaja projekt, millel põhjapinda napilt alla kuuekümne ruutmeetri."

Vaadates uue maja uhket laudist, sõnab Kalle, et ega kõik ei pea nii sile ja korrapärane olema: mida ürgsem ja karvasem puit on, seda rohkem see talle meeldib. Seda ürgse puidu ja peremehe head läbisaamist on märgata veel mujalgi: kogu maja sisustus on valminud Kalle kätetööna.

Vaid pesuruumi hiiglaslikust puupahast valamu on ostetud ühelt Raplamaa meistrilt. "Eks ma ei tahtnud nii tarviliku asja puhul proovitööga riskida, hiljem olen siiski ka pahast üht-teist meisterdanud," räägib Kalle. Jutu kinnituseks on tal ette näidata muljetavaldav lambikuppel ja pisike valamu sauna pesuruumis.

Alates eelmisest aastast ongi pere alaliselt Hiiumaale ümber asunud: "Eks korra kuus tuleb ikka vahel pealinnas käia, aga ilma vajaduseta sinna seiklema ei kipu. Elamiseks on Hiiumaa üks kena paik. Asjad käivad siin vastupidiselt mandrile rahulikult ja läbimõeldult ning inimesed on hoopis sõbralikumad," lisab Kalle.

Aastaid Tallinnas baarimajandusega tegelenud Kallel on Pähklil muust majapidamisest eraldi asuv puidukoda. Selle seest ja õuepealsest varjualusest võib leida hulgi igasuguse kuju ja suurusega puutüvesid ning oksi.

"See kõik on algmaterjal ürgmööblile: mida kõveram ja üraskite poolt näritum, seda parem," selgitab Kalle. Parim aeg sellise materjali varumiseks olevat kevad ning parimateks leiukohtadeks paari aasta vanused raielangid.

"Siis on mahajäänud puidul juba koor kenasti lahti ja üraskid koore alla pesa teinud ning käigud ajanud," räägib Kalle. "Lankidelt kogutu rändab varjualusesse tahenema ja vahetult enne laudadeks, toolideks, järideks jne saamist ka veidikeseks sooja tuppa.

"Ega seda toodangut pole eriti reklaamida vaja, tellimusi on palju ilma selletagi, jõuaks needki valmis teha, rääkimata siis laoseisu tekitamisest," muigab Kalle.

Hoolimata oma rohmakast välimusest on ürgtoolid lausa mugavad istuda, nagu täpselt selleks mõeldudki. Igatahes võtavad nad kontoritoolil lösutama harjunu rõõmsalt vastu, pakkudes rohmakat, kuid samas ürgset istumismõnu.

Ürgmajakese katust katavad siitsamast lähedalt kooritud murumättad.

"Nii nagu looduses, nii toimub ka katusel pidevalt erinevate taimede õitsemise vaheldumine, kui ühed on lõpetanud, alustavad jälle uued," sõnab perenaine Heli.

Katus, eriti selle päiksepoolne külg on aga proovile pannud ka pererahva kannatuse. "Eelmisel kuival suvel me muud ei saanudki, kui ainult kastsime seda. Kaev sai tühjaks, lasime tuletõrje paakautol selle vett täis tuua ja kastsime jälle. Ja nii mitu korda järjest, aga katus kuivas ikkagi," meenutab Kalle.

Tema sõnul tuleb mätaskatuse ehitusel arvestada raskusega, mida peavad taluma katusekonstruktsioonid. "Mätaskatus on raske, eriti vett täis mätaskatus," lisab ta.

Perekond Talvi on liitunud ka Hiiumaa turismiäriga.

Nimelt saab saunahoonet ehk siis Pähkli ürgmajakest rentida ka ööbimiseks ja puhkamiseks. "Kuna see pole peamine sissetulekuallikas, saame ka oma külalisi valida, seni on kogemused ja majakese külalised üpris head olnud. Lihtsalt purjutajatele on ürgmajake kindlalt kinni, ent Hiiumaa loodust ja vaikust hindavatele rännumeestele alati avatud," lisab peremees Kalle Talvi.

Fotod: Arno Mikkor

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:31
Otsi:

Ava täpsem otsing