Nähtamatu sõda käib edasi võrgus

Küberkurjategijad lõid oma rünnakutega Eesti riigiasutuste, meediakanalite ja teiste interneti kodulehekülgede vastu maailmas pretsedendi, sest kunagi varem ei ole nii ulatuslikku rünnet - sisuliselt terve riigi vastu - kusagil korraldatud. Rünnakute all olid peamiselt riigiasutused, samuti meediakanalid.

Ehkki Tallinna tänavail ei lenda enam kivid ja klaasikillud, siis nähtamatu sõda käib edasi, küberrünnakud pole praegugi vaibunud. Juhtkirja kirjutamise ajal oli näiteks maas riigikontrolli kodulehekülg.

Kindlasti on kõik internetis asju ajavad inimesed kogenud ebamugavusi - kes ei saa arveid saata, teha muid toiminguid tavapärases rütmis, kes ei saa kätte vajalikku infot või ei pääse ligi oma andmetele. Või mis veel hullem - välisriikidest ei saada kätte infot Eestis toimuva kohta. Sest küberkurjategijad on infokanalid ummistanud.

See ongi nende eesmärk: halvata eeskätt riigiasutuste ja infokanalite töö.

Oleme täiesti uues situatsioonis, mis näitab, kui haavatavad me tegelikult oleme. See on hullemgi kui käsikähmlus tänaval, sest me ei näe enda ründajat, aga saame ühe haava teise järel. Sellega ei kaasne füüsilist valu, aga elu on segi paisatud.

Me saame vaid oma arvuti muuta "kindluseks", aga sellest üksi ei aita. Üksi polegi võimalik sellistele rünnakutele vastu astuda.

Eesti ei ole üksi. Riigi õiguskaitseorganid ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus tegelevad rünnakute tõrjumise ja päritolukoha väljaselgitamisega koostöös infoturbeintsidentide uurijatega - CERT-organisatsioonidega üle kogu maailma.

Praegu teame, kust põhilised rünnakud on pärit - niidid viivad Venemaa presidendi kantseleini. Aga osa kurjategijaid risustab arvuteid siinsamas Eestis ja üks neist - Dmitri - saadi üleeile kätte.

Ühes on praegune nähtamatu sõda väga hea õppetund - saab senitehtu praktikas kohe järele proovida. Aga sellist "praktikakohta" ei sooviks kellelegi.

Tegelikult ei ole uues olukorras ainult Eesti, vaid ka kogu ülejäänud maailm.

Kui selline pretsedent on loodud, ei ole ühelgi riigil garantiid, et nendega sama ei võiks juhtuda.

Üldiselt peavad riikide kaitseinstantsid küberrünnakuid riigiasutuste vastu väga tõsiseks agressiooniks, samaväärseks logistiliste sõlmpunktide - sadamate, lennuväljade jms - hõivamisega võõrvägede poolt. Veel enam - küberrünnakud ei tunnista riikide piire.

See paneb riigid tõsisemalt ka omavahel koostööd tegema, sest ainult sel viisil on võimalik ründajatest jagu saada.

Toimetus usub, et nüüd hakkab küberterroristidega tõsisemalt tegelema ka NATO - tänapäevane sõda ongi kolinud internetti, nagu ennustas teiste seas ka Äripäev kümmekond aastat tagasi. Ja seda sõda saab samuti võita võrgus.

Autor: ÄP