Valmis? Valmis? Läks! Streetrace

Esimese kohta paneb keegi autohuvilisi ühendavasse foorumisse www.streetrace.org üles kutse ja sajad autod kogunevad etteantud kohta. Tavaliselt nimetatakse foorumis sellist asja "pannkoogisöömiseks". Need on üritused, mida politsei valvsalt kontrollib ja rumalaid püüab. N-ö tegijad sellistele üritustele tavaliselt ei lähe, sest pole mõtet oma elu ja autot niisama ohtu seada.

Teine üritus, mida ka meie külastasime, on viimatimainitust paremini organiseeritud ja ka privaatsem. Info levib seal salajases foorumis, kuhu ligipääsuks on vaja mõnda kasutajast soovitajat. Tegemist on rangelt sõitjate foorumiga, kuhu soovitatakse neid, kes niisama raja ääres ei vahi - streetracer'ite keeles "tilganäppijad" -, vaid kes ikka sõidavad ka.

Kõigepealt läheme foorumis ilmunud üleskutse peale Peterburi teele kaubanduskeskuse parklasse. Varem koguneti Ülemiste keskuse parklas, kuid sealt kiirenduskohta minnes tekkisid probleemid. Politsei ju jagab ära, mis toimub, kui kell üksteist õhtul tuleb sulle vastu kolmkümmend kiiret autot.

Sestap jäid üritused väga lühikeseks, kuna kiirelt tulid kohale ka sini-valged autod. Peterburi teel kaubanduskeskuse parklas olles ei paista autod aga maanteele kätte ja nii ei oska politsei midagi aimata.

Parklas saab üks meestest kõne, et tulge Maardu kanti, ja asi algab. Kõik istuvad autodesse ning liiguvad hanerivis mööda Peterburi teed linnast välja. Keegi mingeid lollusi ei tee ja sõidetakse seaduses lubatud piirides, sest pole vaja anda seadusesilmadele põhjust nokkimiseks.

Kui jõuame Maardu taha tööstuspiirkonda, leiame end uue asfaltkattega teelt, kus ühel sirgel autod äkitselt pargivad. Kuskilt ilmub lühikeses seelikus tütarlaps, kes hakkab paarikaupa liikuvatele autodele usinasti starte andma. Oma auto pargime natuke eemale, sest oleme seekord vihatud tilganäppijate rollis.

Autod seisavad kahes rivis - ühed stardivad paremal teeservas ja teised vasakul pool. Niimoodi liigutakse stardiandja suunal. Viimane paneb autod enda juurde võrdselt joonele ja siis algab stardiprotseduur. Tüdruk näitab näpuga ühe sõitja peale, kes annab märku, et on valmis, siis teisele, kes samuti endast märku annab.

Autode pöörded kasvavad, sõitjate pilgud on kangestunud kahe auto vahel olevale kaunitarile. Tõsi, seekord ei imetle nad neiut, vaid ootavad, millal tema käed langevad. Lõpuks see sünnib, tütarlaps laseb hooga käed alla ja autod võtavad kohalt.

Rehvid vilisevad, summutid lärisevad ja mehed - tegelikult ka naised - püüavad oma autodest järgneva ligi 300 meetri jooksul viimast võtta. Pöörded lähevad põhjani ja käike vahetatakse armutu jõuga.

Mingit finišijoont ei ole, lihtsalt lastakse hoog maha ja pidurdatakse, sest pidurdades tuleb läbida tee lõpus olev kurv. Tagasi tullakse mööda suhteliselt laia kõnniteed.

Auhindu siin ei jagata ja üldvõitjat ei selgitata, lihtsalt sõidetakse, visatakse nalja ja sõidetakse veel kord.

Kohale on ilmunud ka tsiklimehed, kes algul vaatavad pealt, kuid ei taha kuidagi vastata väga kiire ümberehitatud BMW väljakutsele. Tsiklimehed raputavad pead - nad on näinud, mismoodi see nelikveoline elukas mööda asfalti minema pühib, nemad sellega jõudu katsuda ei taha. Küll tulevad nad aga varsti omavahel mõõtu võtma.

Sõidetakse suhteliselt kaua, kuni lõpuks pole enam ühtegi soovijat, kes tahaks joonele tulla. Tundub, et kogunemiskoha vahetus toimis, sest politsei ei tulnudki.

Aus olles tundus üritus üsna hea korraldusega. Kellelgi ei lubatud seista raja ääres ohtlikumates kohtades, starte anti vaid siis, kui rada vaba. Muidugi on see illegaalne ja mitte lõpuni ohutu, kuid märksa parem kui need "pannkoogisöömised", kus osalejatel on üsna suur võimalus ka ise pannkoogiks saada.

Fotod: Raul Mee