Soome ärikeelumehed sihikule võetud

Eesti on Soomes ärikeelu saanud meestele armas nagu koer kirbule: hea koht, kuhu korraks karata, kõht täis süüa ja siis lahti hüpata, rünnakule Soome.

Nii tegutseb Eestis poolsada ärikeelu-soomlast, kelle firmad enamasti majandustegevust ei näita ja sihtkohaks on Soome. Uus huvilaine tekkis neil 2005-2006, kui umbes kakskümmend ärikeelu saanud meest Eestist riiulifirma ostis.

Soomes jõustus jaanuaris ärikeeluseaduse muudatus, mis keelab välismaa kaudu Soomes äri ajada, juhul kui firma vastutaval isikul on Soomes ärikeeld. Vantaa kriminaalpolitsei kriminaalkomissar Kari Jalonen ütleb, et üks mees on neil uue seaduse abil juba teolt nabitud.

Eestis on 1. jaanuaril 2007 jõustunud pankrotiseaduse täiendusega antud justiitsministrile õigus tunnustada välisriigi ärikeelde võrdseks Eesti omadega.

Põhimõtteliselt peaks Eesti äriregistri arvuti ammu hakkama "karjuma", kui sinna püüda sisestada ärikeelu all olevat isikut. Nimekiri üle 50 patuse soomlasega ringleb ammu mõlema riigi politsei arvutites, kuid on vananenud.

Häda on selles, et Soome pole suutnud oma 700 nimest koosnevat ärikeelu registrit online'is nähtavaks teha. Kuna Eesti äriregister lubab asutada firma kahe tunniga, ei jõua ametnikud lisanduvaid soomlasi käsitsi üle kontrollida. Aga sügisel peaks infovahetus käivituma, usub justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peep.

Seni saab Soome ärikeelu nimekirja osta paarisaja euro eest Kauppalehti kaudu. See jõuab ka Äripäeva toimetusse ühe abivalmis soomlanna kaudu kümnelehelise faksina, õnneks tasuta.

Seni on lahtine, kas ärikeelu laienemine Eestisse kehtib tagasiulatuvalt, st, kas juba siin tegutsevad soomlased peavad pillid kokku pakkima. Välistatud see pole, sest tegelikult juba sellest aastast ei tohiks ärikeeluga soomlased siia firmat asutada, kuid keegi neid veel ei kontrolli.

"Karistusel tagasiulatuvat jõudu olla ei saa. Aga ärikeeld pole karistus, vaid tsiviilõiguslik tõkend," selgitab Viljar Peep.

Soomlased pole veel äritegevust keelava seadusemuudatusega kursis. Juhuslikud kõned juhatasid mitmele ärikeelu-soomlasele, kes siiralt tunnistasid, et ajavad Eestis äri Soome suunal.

Tervakoskist pärit mees, 62aastane Erkki Vilho Kumpulainen omab Eestis ehitusfirmat Saneeraus Ersa OÜ, ostetud veebruaris 2006. Soomes sai ta ärikeelu Maalausliike Express OY juhina novembrini 2009. Ta on 27 aastat ehitusalal töötanud. "See anti mõttetu süü ja väikeste summade eest," räägib ta. "Mõtlesin, et tulen Eestisse. Laevaga on nii lühike ots. Mul läks paberite ajamisega üks päev. Vaid 1080 eurot läks kuni notarini."

Kumpulaineni firmal siin kontorit pole, küll on objekte suuri ja väikesi. "Soomes teeme ja Eestis ka," räägib ta. Pakub Soome tööde eksporti, see on nullprotsendilise käibemaksuga. Kumpulainen rõhutab, et on nüüd Eestis maksumaksja, rahaasjad on Eesti pangas. Töötajad on soomlased, üks on eestlane. Tal oleks kurb, kui Eesti seadused selle äri keelavad. "Isegi kui ärikeeld lõpeb, jäängi Eesti alla," lisab ta.

45aastane espoolane Hannu Olavi Vuorinen on ärikeelus järgmise aasta aprillini. Eestis soetas ta mullu OÜ Northern Services ja rendib ühele Soome firmale kahte autojuhti, kes sõidavad Soome vahet. "Läheb hästi, tööd on kogu aeg," jätkab Vuorinen. Ärikeelu sai ta viieks aastaks, oli pankrot. "Olen seal nagu teise järgu kodanik, sa mõistad, mis ma mõtlen?" rõhutab ta. Vuorinen elab veel Soomes, aga suvest plaanib Tallinna asuda.

Raimo Akseli Pöysti pääses Soomes ärikeelust eelmisel aastal, kuid seisab endiselt ohtlike ärimeeste listis. Tema asutas mullu OÜ Priimamaja, mis tegeleb tööjõurendiga Soome. Plaanis on ehitama hakata suvemaju.

"Mul on head sõbrad Eestis, ei taha loobuda," sõnab ta. Ta on Soome riigi peale solvunud ja ehkki käib Eestis vaid kord kuus, ei taha ta Soomes äri ajada.

Ühe anonüümseks jääda sooviva ärikeelumehe saab juhuslikult kätte ühest Soome elektritööde firmast, mille kaudu toimib ka tema e-posti aadress. Soomes juhtus tal pankrot ja ärikeeld on järgmise aasta oktoobrini. Tema Eesti tööjõurendi ja elektritööde firma tegutseb ka Soomes, majandusaruandeid pole esitatud. "Peamiselt oleme Eestis, siin on palju kliente, kui hea tegija oled," jätkab ta. Mullu müüs ta firma ühele eestlasele, kuid see on äriregistris vormistamata.

Üks teine nimeta esinev ärikeelu omanik loobus aga just seadusemuudatuse tõttu Eestisse loodustoodete tehase rajamisest ja teeb selle Lätti, kus ärikeeld on tundmatu mõiste. Ta helistab mitu korda tagasi mõne uue mõtte pärast. "Eesti jääb ilma miljonist eurost ja kuni 50 töökohast," rehkendab mees, kellel on ärikeeld 2011. aastani. Soomes protsessib ta selle üle kohtus ja leiab, et sellise karistuse laiendamine väljapoole on inimõiguste rikkumine ja ette süüdi mõistmine asjade eest, mida inimene ei pruugi teha. "Eesti laseb end Soomel ära kasutada, mu teada Rootsiga sellist lepet pole," lisab ta. Talle kuuluv firma tegutseb Eestis mitu aastat ja on ostnud muu hulgas kaks korterit uude tornmajja Maakri tänaval. Viimane majandusaruanne on 2004. aastast.

Ärikeelu meeste tagaajamine on üsna lootusetu. Viiekümnest nimest ehk poolte puhul õnnestub leida mõni toimiv telefon või Eesti äripartner, kuid midagi tarka sealt ei kuule.

"Pole aasta aega meie juures käinud, tegime talle raamatupidamist," öeldakse firma OÜ Symotici kontaktnumbrilt kohmetunult. Jutt käib Kalervo Eero Heinonenist, kel Soomes on ärikeeld 2009. aasta augustini. Firma tegeles jalgrataste ja nende varuosadega ning 2005 kasum oli 90 000 krooni.

Raamatupidaja annab Heinoneni Eesti esindaja Tarmo Kaju kontakti. Too teeb lühidalt: "Üle aasta ei suhtle. Iseloomud ei sobinud. Ma ei ole talle kunagi keegi olnud."

Kahe eduka tegutseva firma omanikku Elvis Henrik Kuroneni ei õnnestu samuti leida. Teda tundva Urmas Assafrei andmetel on mees vanglas ja Kuroneni telefon teatab, et pole kasutuses.

Assafrei jätkab, et tegelikult ostis Kuronen temalt ühe firma, nimi on jäänud vahetamata. "Ta tahtis aga Eestis maju ehitada, laenu pangast, selleks oli vaja siin tegutsevat firmat," selgitab ta.

Untsu läks äri Markku Kainulainenil, kellel on ärikeeld järgmise aasta juunini. 2005 asutas ta ehitusfirma Plaka International OÜ ja palkas tegevjuhiks eestlanna Margot Sooääre. "Eestis ei saanud midagi ehitada, tekkis probleem tööjõuga. Rootsis ehitas," meenutab Sooäär. Ta nägi omanikku kaks korda: kui ta tööle palgati ja kui notari juures käidi lõpetamas.

Üks ärikeelu all olev noormees, Antti Johannes Peltonen, kes vilksatab Osiris Group OÜ omanikuna, ei käi teise omaniku Ari Juhani Junttola sõnul Eestis. See pole takistanud tal ostmast üheksat uut korterit Tallinnas, peamiselt Liivaoja elurajoonis. Kaks korterit on lisaks Osirise nimel.

Enamasti on ta 50 a juubeli maha pidanud. Eestis on tal mõni hea sõber, kes äri ajamisel abiks on. Eestis käib ta siiski harva.

Temani on raske jõuda, kuna äriregistris on firma kontaktideks enamasti riiulifirma müüja telefon ja aadress. Kui veab, siis ka tema Soome mobiilinumber. Tihti on see siiski valesti kirja pandud ega ole kasutuses.

Tema Eesti äripartnerid pole teda ammu kohanud, ei tea tema telefoni. Ta on neile kas võlgu või siis lihtsalt orbiidilt kadunud. Sageli on ta siiski firmas ainuomanik.

Kui ta telefonilt kätte saada, on ta sõbralik ja räägib meelsasti, kuid küsib uudishimulikult, kust tema number leiti. Ärikeelust rääkides kinnitab ta, et see tuli pankrotist, et ta polnud süüdi, ja ta kirub Soome seadusi, mis nii pikkadeks aastateks ärikeelu seavad asjade eest, mis seda väärt pole.

Majandustegevust ta Eesti firma ei näita, tegevusalad on üldised. Jutust selgub, et äri siiski toimib või siis hakkab kohe toimima. Eestis käib ta kiirlaevaga kord kuus "asju üle vaatamas", kui on vajadust.

Töötajad on kas Soomest või Eestist ja äritegevuse sihtkohaks on enamasti Soome. Korterit või kontorit ta pole üürinud. Vähesed on ostnud firma või enda nimel kinnisvara. Mõni rõhutab, et maksab Eestis makse ja kavatseb üldse siia kolida. Mõni ootab aga pikisilmi ärikeelu lõppu, et Soomes jälle tegevust alustada.

Aga ta oleks kurb, kui Eesti justiitsminister keelaks tal Eestis tegutseda.

Heas usus Eestis asbestilammutustöid teha soovinud ärikeelu-alune Juha Akseli Hälikkä on Eestist kadunud ja äripartnerile võlgu.

Tema juures töötanud jurist Ard Hellamaa vastab Hälikkä kohta, et otsiks ise ka hea meelega teda.

Telefon ei vasta, mees kadunud. Võlgu on ta umbes tuhat eurot raamatupidajale viimaste aruannete eest OÜ Juviser kohta, mis aktiivset tegevust mitu aastat ei näita ja liigub firmade surnuaia poole.

Hellamaa maksis Hälikkä eest raamatupidajale töötasu. Tema samanimeline firma Soomes läks pankrotti, aga Hälikkä mõtles asbestilammutusega Eestis jätkata. Kahjuks turg ja nõudlus osutusid kesiseks.

"Teadsin, et tal on Soomes ärikeeld. Soomes oli tal firma eesotsas pereliige," sõnas Hellamaa. "Algul oli kõik korras, tuli iga kord rahakotiga siia, palgad ja maksud olid kõik makstud." Ärikeeld kehtib Hälikkäl aprillini 2009. Hellamaa teada pidi ta nüüd tegutsema Lapimaal.