Müügimeister 2007: algus oli mullegi vaevaline

Teeli Remmelg 28. mai 2007, 00:00

"Sattusin müügitööle juhuslikult 21aastaselt. Töötasin tollal laeval kokana ja jäin otseses mõttes laevalt maha. Laev taheti vahetada teise vastu ja tööaega jäi sisse neljakuuline tühimik, mida ma ei suutnud muidugi välja kannatada," meenutab Rando Reining, kuidas kõik alguse sai.

Juhuslikult luges ta kuulutust, et AS Teabeliin otsib infotelefoni müüjaid ja nüüd on ta teinud seda tööd juba 11 aastat.

Algus oli Randole aga suhteliselt hirmus. "Olin pärit Hiiumaa väikesest maakohast ja kartsin võõraste inimestega suhelda. Midagi neile müüa tundus veelgi kohutavam."

Praegune Teabeliini juht Karl Schneider meenutab ettevõttes siiani ringlevat linnalegendi, et pärast algkoolitust kaaluti tõsiselt, kas jätta Randot ikka edasi tööle. Ta tundus olevat grupis üks nõrgemaid.

Rando esimene proovimüük ajab teda ennastki siiani naerma. "Mäletan, et pidin koolituse lõpus mängult müüma oma tooteid ülikooli rektorile. Ma ei saa siiani aru, kuidas ma lõpuks jõudsin küsimuseni: "Kuidas teil seal ülikoolis kanalisatsiooniga asjad on?" Ju olime koolitusel õppinud, et peame huvi tundma jutus ilmnevatele olukordade vastu, ega osanud enam muud küsida."

Ka mäletab ta hästi oma esimest klienti. "See oli üks toidupood, kuhu uljalt sisse astusin ja müüjaga seni rääkisin, kuni ta oli nõus kõike ostma. Kahjuks sain oma edu lühikest aega nautida, sest tagauksele ilmus äkki üks turske kandiline mees, kes selgus olevat omanik. Tulin sealt kiiresti tulema ja pärast seda üritasin esmalt kindlaks teha, kes firmas asja üle otsustab."

Esimese päeva õhtul selgus, et Rando oli grupis kõige vähem müünud. See käis talle tugevalt au pihta. "Olen loomult auahne ja töökas. Mulle ei sobi viimane olla ja muidugi pidin end kokku võtma. Tundsin ennast viletsalt, kui ei suutnud plaani täita."

Aasta lõpuks oli Rando oma müügigrupi parim müüja ning selleks on ta jäänud praeguseni. Ta on alati suutnud plaani täita, kuigi see on müügitöös üsna raske.

Rando arvab, et talle tuleb kasuks, et ta loomult optimistlik ja rõõmsameelne. Samas ainult sellest ei piisa, et saada heaks müügimeheks. "Oluline on, et peale töökuse suudab hea müüja ka oma tegevusi planeerida. Lihtne on öelda, et kliente ei saa kätte, ja minna suitsu tegema või lobiseda sõpradega Messengeris. Kui inimesel pole endal auahnust ja süsteemsust, on lihtne oma müügipäev lihtsalt kuidagi ära veeta, ilma et tulemust saavutaks."

Aja jooksul kujuneb välja teadmine, mis ajal kliente kõige paremini kätte saab ja selle aja tasub jätta helistamisele. Pakkumisi ja müügiaruandeid võib aga vabalt teha ka muul ajal.

Rando on läbi elanud ka ületöötamise perioodi. "Paar aastat tagasi olin pidevalt õhtul kaheksani tööl, kuid siis panin tähele, et ei suuda selle ajaga paremat tulemust saavutada. Vaatasin kriitiliselt oma tegevused üle ja hakkasin töölt kell viis lahkuma. Avastasin, et jõuan töö ka tööajal ära teha ja pärast minna veel jooksma või suusatama."

Müügitööl on rutiin üsna lihtne tekkima ja nii on ka Rando üle elanud kevaditi perioode, mil kuidagi ei viitsi tööle minna. "Rutiinseks muutub just paberitöö, klientide juures olen alati meeleldi käinud. Aga samas pole ka pakkumiste tegemist ja aruandeid kellelegi teisele anda ja sellest rutiinist tuleb lihtsalt üle saada."

Raha pole talle juba ammu ainus motivaator. Üks tema kirg on reisimine, kuid teatud hetkel tundis ta, et kahest-kolmest puhkusereisist aastas jääb väheks. Siis kauples ta tööandjalt endale välja lisapäevi, et teha ka muul ajal välismaale lühikesi linnaretki.

Lisaks on Rando leidnud endale väljundi spordis, eriti meeldib talle korvpall ja tänavu aastast on ta ka Eesti kuni 18aastaste tütarlaste korvpallikoondise mänedžer ja sõidab Euroopa meistrivõistlustele.

Suurvõitluse nägemine ja tüdrukute edule kaasaaitamine annab talle omakorda energiat.

Kuigi edukaks müüjaks saamisel on peamine roll inimese sihikindlusel, on määrav osa ka toetaval töökeskkonnal.

Rando Reiningu ülemus, Telemedia Eesti ja Teabeliini juhataja Karl Schneider arvab, et nii nagu keegi ei osanud esimesel kohtumisel näha Randos meistermüüjat, on esmapilgul üldiselt väga raske öelda, kas tööotsija sobib müüjaks.

"Oleme kogenud, et inimene, kes ei saa algul eriti sõnagi suust, võib hiljem edukalt müüa. Samas ei pruugi mõni kuldsuu üldse läbi lüüa. Kõik sõltub inimese enda töövõimest ja saavutusvajadusest," usub ta.

Müüja peab suutma oma tööd ise järjel hoidma, mitte ootama, et keegi teine talle ütleks, millal ta midagi peab tegema. Müügis loeb siiski tulemus ja selle saavutamine on eelkõige inimese võimuses.

"Tööandja võib kas või spagaati visata, aga kui töötajal pole endal vajadust saada tunnustust ja head palka, pole eriti midagi teha," arvab Schneider. "Teatav näljatunne on müügitöös oluline."

Kahjuks puututakse järjest enam kokku probleemiga, et noortel pole enam raha oluline, sest vanemad peavad neid üleval, peaasi et lapsuke kusagil tööl käiks. Nii tulevadki tööle noored, kes tahavad lihtsalt mõnusas seltskonnas päeva õhtusse veeretada, sest vanemad käskisid neil tööle minna.

"Üldjuhul ei saa neist head müügitöötajat, sest nad annavad kergelt alla ja neile pole kodust sisse harjutatud tööharjumust," viskab turundusjuht Tiia Schapel kivi ka lapsevanemate kapsaaeda. "Samuti pole neil süsteemset mõtlemist ja hüpatakse ühelt töölt teisele."

Müügitöös on siiski oluline kindlalt paika panna, kui palju ajast ja millal kulutada helistamisele, kui palju klientide juures käimisele ja kui palju paberitööle.

Kuid ka hea meeskonnatöö ja õhkkond on müügigrupis oluline.

Kuigi Telemedias ja Teabeliinis sõltub müüja palk isiklikust müügitulemusest, käib ka eri toodete müügigruppide vahel võistlus, sest ikka on hea tunne, kui sinu müügigrupp on teistest edukam olnud. Selle nimel ärgitatakse ka teisi, kes plaanidest maas on.

Igal esmaspäeval on kõigil töötajatel ühine koosolek, mil tunnustatakse paremaid müügitiime. Laitust avalikult ei jagata, kunagi seda prooviti, kuid ilma soovitud tulemusteta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing