Logistikafirma aitab kaubamärki tugevdada

Toomas Orutar 30. mai 2007, 00:00

Logistikafirma ja teenuse sisseostja omavahelised head suhted pole eesmärk omaette (ka see on oluline), vaid ikkagi toote või teenuse lõpptarbija maksimaalne rahuldamine. Just sellele tulekski oma koostöö rajada.

Mida tuleks teha, et tarbija oleks õnnelik? Kas on oluline toode või teenus ise või hoopis asjaolu, et tarbija saaks seda igal hetkel kasutada?

On raske mõõta, kui palju määrab ostuotsusel tarbijat toode ise ning kui suur osa selles on eelnenud turundustegevusel. Just viimases tegevuses saaks ka logistikateenuse pakkuja oma panuse anda. Kuidas?

Logistikafirma aitab tugevdada kliendi kaubamärke tänu oma headele ärisuhetele suurte kauplusekettidega, kes soovivad piirata oma tarnijate arvu.

Kuigi kaubad ise võivad olla väga hea hinna ning kvaliteedi suhtega, on siiski üksi, eriti väiketootjatel ja -vahendajatel, raske oma kaupu kaubanduskettidesse müüki saada. Näitena võib tuua piiratud sortimenti tootvad või vahendavad firmad (kohv, tee, lemmikloomatarbed, maiustused jms).

Kaupade müüki andmine logistikafirma kaudu annab poodidele kindluse, et kaubad saabuvad õigel ajal ning nende tarne ja komplekteerimisega ei teki ootamatusi, mistõttu tõuseb ka tootja või vahendaja usaldatavus kaupluse silmis ning lõppkokkuvõttes saavutatakse seeläbi ka suurem lõpptarbija rahuldatus.

Leian, et logistikafirma teab nii tootjate, vahendajate kui ka jaemüüjate vajadusi kõige paremini ja aitab luua paremaid otsesuhteid nende endi vahel. Sellest võidavad mõlemad pooled - tootjad pääsevad hõlpsamalt turule ning jaekaubanduse suhtlus tarnijatega muutub lihtsamaks.

Logistikafirma puhul on esmatähtis kvaliteet ja usaldatavus. Kui neid ei suudeta tagada, on efekt vastupidine, tootja ning jaemüüja suhted halvenevad ja see omakorda kahjustab tootja kaubamärki, seega on sobiva ning asjatundliku logistikafirma valimine mõnes mõttes osa firma turundustegevusest.

Lisaks on logistikateenuse puhul väga oluline ka selle kasutamise mugavus, vabastades tootjalt lisaressursse tegelemaks oma põhitegevusega, mistõttu saab ta kindlustada oma toote konkurentsivõime.

Põhimõte, kus keskenduti ainult oma põhitegevusele ning ülejäänud teenused osteti sisse, on Eestis suhteliselt uus nähtus. Viimasel ajal on see muutunud siiski juba valdavaks. Oma osa selles on kahtlemata praegusel olukorral tööjõuturul, kus ettevõtetel on niigi probleeme oma põhitegevusalale inimeste leidmisega, kõrvaltegevustest rääkimata. Seega loovutataksegi nii inimjõu kui ka kõrvalala tegevusriskid oma partneritele.

Kõige eelpool mainitu valguses tuleb mõista, et efektiivsuse kasvatamisel logistikas ei piisa ainult tegevuste delegeerimisest teenusepakkujatest partneritele ning heast kommunikatsioonist osapoolte vahel. Järjest olulisem osa on ka tehnoloogial.

Üha rohkem integreerivad ettevõtted oma majandustegevust, et ühise tegevustega efektiivsem ja tugevam olla.

Üheks näiteks võib tuua VMI (Vendor Managed Inventory), kus tarnija kontrollib kokkuleppe alusel kliendi varude juhtimist.

Klient ei pea ise oma varusid jälgima, seda teeb tarnija tema eest ja saadab kauba, tooted täpselt siis kohale, kui seda on vaja. Sellist integreerimiskoostööd kasutavad juba üle kümne aasta paljud tuntud läänemaailma firmad.

Järjest rohkem on hakanud Eesti firmad oma partnereid usaldama ja mõtlevad üha enam süsteemide integreerimise peale. Just usalduse puudumises võib peitudagi suurim takistus uue tehnoloogia rakendamises.

Kes innovatiivsete lahendustega kaasa ei lähe, süüakse konkurentide poolt ära, pole tähtsust, kas tegu on suure või väikese ettevõttega.

Uusi lahendusi pakkuvad logistikafirmad suudavad ka tulevikus oma kliente positiivselt üllatada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing