Kuidas viljaäri koondus tartlaste kätte

Koit Brinkmann 01. juuni 2007, 00:00

Risti-rästi ärisuhted, poliitikute toetus, nahaalsus äritegemisel ning õiged otsused on märksõnad, millega saab iseloomustada noorte Tartu meeste saamist Eesti viljahoidlate ning veskite turul peategijateks.

Esimese Eesti Wabariigi ajal olid vennad Puhkid üle riigi tuntud ärimehed, kellel oli ka moodne viljaveski. Täna on samade Puhkide kaugelt sugulasel Romet Puhkil koos kompanjoni, Uuno Lausinguga käsi sügavalt sees jahuäris. Ning mitte ainult. Meeste käes on ka enamik Eesti teraviljahoidlatest. Lisaks on nende firma Antomin üks suurimad suhkru maaletoojad. Mõlemad mehed mahuvad eelmise aasta Äripäeva rikaste TOPi, Lausing 84 miljoni ja Puhk 50 miljoni krooniga.

1990. aastad. Vähegi tegusamad kasutavad uusi võimalusi, kes toob Saksamaalt kasutatud autosid, kes ajab puiduäriga raha kokku.

Tartus on aga kaks Vana-Võidu tehnikumis tuttavaks saanud meest, Uuno Lausing ja Romet Puhk, kes hakkavad Saksamaalt odavat, subsideeritud nisujahu tooma. Tuuakse palju. Terve Eesti jahuturg võetakse enda kätte, konkurendid vaaguvad hinge.

Aastal 2000 ostab Saksa suurim nisujahutootja Saalemühle Alsleben GmbH meeste vahendusel 22 miljoni krooni eest ühistult Tartu Viljasalv ära Tartu Veski.

Maaleht kirjutab toona, kuidas 22 ühistu liiget kutsusid kokku erakorralise üldkoosoleku, et tagasi kutsuda nõukogu liikmed, kes olid ühistuliste seljataga otsustanud veski ja elevaatori sakslastele maha müüa.

Igatahes äriregister näitab, et juba 2000. aasta lõpust on poole Tartu Veski omanikuks Lausingu ja Puhki Veskimehed OÜ.

Tartu Veski käes, hakkasid mehed edasi vaatama. Tamsalus vaakusid hinge Tamsalu TERKO ja Tamsalu Veskid. Tänaseks ongi suurim konkurent Tamsalus saanud nende omaks. Suur abi on olnud selles poliitikute poolt soovitatud "õigest" pankrotihaldurist.

"Martin Kruppil on AS Tamsalu TERKO suurima võlausaldaja, Eesti Vabariigi, usaldus." Selline lause on kirjas aastast 2002 pärit Krupi pankrotihalduriks kinnitamise taotlusel.

Üks taotlusele alla kirjutanutest, rahandusministeeriumi jurist Silvi Uljas meenutab, et Krupi kinnitamise taotlus sai tehtud toonase keskerakondlasest rahandusministri Harri Õunapuu palvel. Õunapuu täna enam Krupi soovitamist ei mäleta.

Neile, kellele Martin Krupi nimi esimese hooga midagi ei ütle - meest on korduvalt seostatud ka Edgar Savisaarega. Krupi esindatavale firmale müüs perekond Savisaar 2001. aastal oma Tallinnas Nõmmel asuva maja. Edgar Savisaarel on Krupiga ka ühisfirma Dalmonde, mis tegeleb kinnisvara ja aktsiate soetamisega.

Tagasi Tamsalusse. Kuigi riigil oli Tamsalu TERKO-lt saada 26 miljonit krooni ning erastamisest jäänud võlg oli tagatud kahe elevaatoriga, otsustavad pankrotihaldurid elevaatorid müüa 1,8 miljoni krooniga.

Kõik on korrektne, toimub enampakkumine, millel Tiigi Keskus, Lausingu ja Puhki osalusega firma, isegi ei osale. Küll teevad pakkumise kaks puidufirmat Lõuna-Eestist ning Tartu kinnisvarafirma Lion House, mille osanikud on täna Puhki ja Lausinguga ühistes aktsiaseltsides.

Tamsalu TERKO ning Tamsalu Veskite endine omanik Aadu Jaansoo meenutab, kuidas metsaärikad käisid koos Lausinguga elevaatoreid vaatamas. "Küsisin neilt elevaatoriostjatelt, milline kaer või nisu välja näevad? Kust kurat mina tean, kõlas vastuseks."

Elevaatorid ostabki metsaäriga tegelev OÜ Blonkvist, mille omanikku Toomas Varjundit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ei lähe aga palju aega mööda, kui elevaatorite omanikuks saab Tiigi Keskus 1,9 miljoniga. Kahe hoone kindlustusväärtus on 42 miljonit krooni.

Rakvere Viljasalve eksjuhi Vladimir Semjonovi sõnul rääkis Rakvere Viljasalve finantsjuht Marti Kedder talle, et Tartu mehed said pankrotihaldurilt tookord kogu informatsiooni. Kedder töötas enne Rakveresse minekut Tartu meeste juures müügimehena.

Rakvere Viljasalv oli ka viimaseid, mis oli Tartu Veskiga konkureerima jäänud. Semjonovi sõnul räägiti Tartu meestega juba paar aastat sellest, kuidas koos turule jääda ja siis hindu tõsta.

Pärast kurikuulsat riigivilja vargust 2004. aasta kevadel pankrotistunud Rakvere Viljasalve suurimad võlausaldajad olid Eesti Viljasalv ja Kesko Agro Eesti AS. Huvitava detailina on viimase esindajana Rakvere Viljasalve ning ka Tamsalu Veskid pankrotitoimkondades advokaat Jüri Sirel advokaadibüroost Seppik ja Sirel. Seppik tähendab siin Keskerakonna finantssekretäri Ain Seppiku poega Siim Seppikut.

Sirel on ka Puhki ja Lausingu äripartner Veskimehed OÜs, talle kuulub pool firmast. Omanikeringi ilmus Sirel kaks aastat tagasi.

Uuno Lausing muutub telefoni otsas üsna vaikseks, kui küsin, kuidas Sirel osanikuks sai: "Ei mäletagi, kuidas kokku saime…"

Kuid taas sündmuste juurde. Pärast Rakvere viljavarguse avalikuks tulekut 2004. aasta kevadel vahetatakse välja Eesti Viljasalve juht. Põllumajandusminister Tiit Tammsaar teeb Rahvaliidu asutajaliikmele Arvi Tupitsale ettepaneku hakata Eesti Viljasalve juhtima.

Tupitsa ajal tehakse Eesti Viljasalves mitmed huvitavad otsused. Kõigepealt müüb Tupits Hiiul asuva elevaatori. Kinnistud ostab Tiigi Keskus, kellel on kavas elevaatorihoone säilitada ja ehitada sellesse 104 korterit, lisaks tuleks vanade ladude asemele neli 12 korteriga elamut. Detailplaneeringu algatamise taotlus on esitatud, ent Lausingu sõnul praegu projekt seisab.

Järgneb teine huvitav tehing. Eesti Viljasalv ostab pankrotistunud Jõgeva Viljahoidla varad 12,5 miljoni krooni eest. Arvi Tupitsat seob Jõgeva Viljahoidla omanikega ühised ärid. Igatahes investeerib Eesti Viljasalv Jõgevale pärast ostu veel hulga raha.

Ning siis, 2005. aasta detsembris, otsustab valitsus Rahvaliidu ministri Ester Tuiksoo ettepanekul Eesti Viljasalve aktsiad koos ligi 21 miljoni kroonise riigi nõudega Rakvere Viljasalve vastu avalikul enampakkumisel maha müüa. 2006. aasta kevadel toimunud enampakkumise võidab taas Tiigi Keskus.

Müügihind 27 miljonit krooni korvab riigile küll viljavarguse tõttu tekkinud kahju, aga riik jääb ka ilma Jõgeva ning Tallinna kinnistutest. Tänaseks on Tiigi Keskus Hobujaama kinnistu müünud Urmas Sõõrumaale ning ka Jõgeval majandavad uued omanikud.

Lausingu sõnul nad nende müükidega väga ei teeninud, küll on neil veel lootus Rakvere pankrotipesast raha saada.

Nii ongi tänaseks Lausingul ja Puhkil õnnestunud enda kätte saada suurim tükk Eesti viljahoidlatest ning teenida seejuures veel korralikku tulu kinnisvaraärist.

Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega ühist äri ajav pankrotihaldur Martin Krupp kinnitab, et pole poliitikutelt toetust saanud.

Krupp on enda sõnul Uuno Lausingu ja Romet Puhkiga vaid teretuttavad.

Miks Teid määrati Harri Õunapuu palvel pankrotihalduriks?

"Mul on üle kümne aasta pankrotihalduri staaži, olen paljudes protsessides osalenud. Õunapuuga ma pole kunagi kokku puutunud."

Teil olevat poliitikute toetus olnud?

"Täiesti väär väide. Tean, et kohe hakatakse mind seostama tänase Tallinna linnapeaga."

Aga teil on ju Eesti Vabariigi usaldus?

"See lause tuleneb pankrotiseadusest, kus öeldakse, et pankrotihalduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus."

Miks pankrotihaldurid müüsid Tamsalu TERKO elevaatorid metsaärikale?

"Enampakkumise võitja ostis ju sisuliselt õigusvaidluse, mis oli koormatud lepingutega. Pankrotitoimkond leidis, et see pakkumine on parim."

Tundsite Tiigi Keskuse omanikke ka enne Tamsalu TERKO pankrotiprotsessi?

"Eesti on nii väike, et tegijaid ikka tead. Olime teretuttavad. Nad on osalenud pankrotipesadest vara ostmisel."

Kuidas neid iseloomustada?

"Nad on korrektsed, head ärimehed, peavad kokkuleppeid. Aga ega nad äris tagasihoidlikud pole."

Aga arvamus, et nad esindavad kedagi?

"Ei usu, et nad on variisikud."

Miks suhted Aadu Jaansooga on nii teravaks läinud?

"Me proovisime normaalselt asju ajada. Suhted läksid halvaks pärast elevaatorite müüki. Aadu Jaansool on lihtsustatud, talupoja mõtteviis. Saan temast aru - ta on jäänud kõigest ilma, mida on enda omaks pidanud.

Jaansoo on esitanud haldurite ja toimkonna liikmete vastu 5-6 kriminaalasja algatamise avaldust, kuid prokuratuur, kes on piisavalt esitatud asjaolusid kontrollinud, on jätnud kõik menetlused algatamata. Minu teada on ta minu peale kaevanud kõikidele rahandusministritele. Ta on loonud hulgaliselt vandenõuteooriaid juba pikka aega. Näiteks on ta meid, pankrotihaldureid seostanud ka Eesti suhkrutrahviga."

Krupp läheb toob teisest toast vihiku, mis on firmade nimesid ja numbreid täis. "Selline oli TERKO must raamatupidamine."

Palju siis riik lõpuks raha saab TERKO pankrotipesast? Nõue oli 26 miljonit krooni.

"Ühe miljoni sai elevaatorite müügist ning 1,8 miljonit on lootust saada Tamsalu Veskid pankrotipesast."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing