Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ärireeglid saavad selgemaks

Ilmar-Erik Aavakivi 12. juuni 2007, 00:00

Äriseadustik kehtib juba 1995. aastast, kuid juhatuse liikme vastutuse teemal jätkub elav arutelu. Majandusjuristid on rõhutanud heauskse tegutsemise, lojaalsus- ja hoolsuskohustuse täitmise nõudeid. Millise sisuga neid mõisteid täita ja kuivõrd erineb juhatuse liikme vastutus muust tsiviilõiguslikust vastutusest, on seadusandja ja kohtunike määrata.

Kahju hüvitamist nõudvaile äriühinguile on raskeimaks ülesandeks osutunud tõendada kahju tekkimist ja selle täpset suurust. Eraldi vaidlusliik seondub juhatuse liikme vastutusega olukorras, kus ta on äriühingule kahju põhjustanud tühise tehingu ja alusetu väljamaksega.

Riigikohus on otsustanud, et kui äriühingul on lisaks juhatuse liikme vastasele kahjunõudele võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi aluseta saadud summa, tuleb seda juhatuse liikme vastase nõude osas arvestada.

Veidi ebaselgeks jäi aga, kuivõrd see ikkagi juhatuse liikme vastase nõude suurust ja sissenõudmise korda mõjutab. Mõni alama astme kohtunik läks koguni niikaugele, et leidis: miljon kanti firma pangakontolt aluseta üle, kuid kuna tagasinõue kolmanda isiku vastu on juriidiliselt kehtiv, pole äriühingul kahju tekkinudki. Niisugune tõlgendus polnud kooskõlas põhimõttega, et nõudeid tuleb hinnata nende majandusliku, mitte raamatupidamisliku väärtuse järgi.

Selliste vaidluste lahendamisel on positiivseks teetähiseks riigikohtu 30. mai otsus (nr 3-2-1-49-07), milles kohus rõhutas, et äriühingult alusetult raha saanud isiku vastase nõudeõiguse väärtust kindlaks tehes tuleb lähtuda nõude majanduslikust, mitte raamatupidamislikust väärtusest. Veel enam, selline nõue võib olla majanduslikult väärtusetu. Kolmanda isiku vastase nõude väärtust tuvastades tuleb arvestada ka juhatuse liikme käitumist. Kui ta toetub nõudeõiguse olemasolule, ent samas soovib äriühing loovutada nõude juhatuse liikmele, peab viimane hea usu põhimõttest tulenevalt sellega nõustuma, loovutuse vastu võtma ja ise väidetavalt väärtuslikku nõuet teostama. Kui ta keeldub, tuleb eeldada, et äriühingule kuuluv nõue on majanduslikult väärtusetu.

Seega ei saa äriühingut kahjustanud juhatuse liige pahauskselt väita, et nõue nt miljoni krooni tagastamisele on samaväärne sama summa omandiõigusega ja nõue tema vastu välistatud.

Riigikohtu karmima vastutuse kontseptsioon on tervitatav, kuna see on kooskõlas majanduse põhitõdedega ja rahvusvaheliselt tunnustatud arusaamaga juhatuse liikme vastutusest.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing