Marati Tallinna tehas lõpetab tootmise

"Kiirelt areneva riigi kiirelt areneva pealinna kesklinnas ei ole kuluefektiivne kanga värvimise ja lõppviimistluse tehast omada," põhjendas otsust Marati juht Torfinn Losvik. "See on võimalik väljaspool Tallinna," lisas ta.

Losviku sõnul kasvasid tehase kulud iga aastaga 10%. "Gaasi hind tõuseb, elektri hind tõuseb. Me ei saa igal aastal oma toodangu hinda 10% tõsta," selgitas ta, et rõivatööstus on karm äri.

Tehases töötab 60 inimest. "20-le neist oleme Maratis teise töö leidnud, kuid kahjuks peab 40 inimest uue töö otsima," lisas ta.

Losviku sõnul keskendub ettevõte jaekaubandusvõrgu loomisele.

Poolteist aastat tagasi teatas Losvik optimistlikult, et ettevõte on madalseisust üle saanud ning hakkab hoogsalt uusi kauplusi avama. Plaaniti kasvatada eksporti Venemaale.

Võrreldes eelmise aasta esimese viie kuuga kasvas selle aasta alguses kollektiivselt koondatute arv veidi enam kui viiendiku võrra, teatas eile töötukassa. Kui 2006. aasta esimesel viiel kuul maksis töötukassa kollektiivse koondamise hüvitist 527 inimesele, siis sel aastal 638 inimesele. Töötukassa arvates on üheks kollektiivkoondamiste sagenemise põhjuseks tööjõu kallinemine.

Kõige sagedamini on sel aastal kollektiivse koondamise tagajärjel töö kaotanud tekstiili-, puidu- ja mööblitööstusettevõtete töötajad: 27% kollektiivselt koondatutest oli hõivatud puidu- või mööblitööstuses ning 25% tekstiilitööstuses. Puidu- ja mööblitööstuses põhjustab lisaks kiirele palgatõusule raskusi ka toormenappus.