Kuu kruntide müüja on teeninud üle 100 mln krooni

Ta müüb kuu pinnal 0,4 hektari suuruseid lapikesi hinnaga 19,99 dollarit (umbes 233 krooni). Maatükid valitakse välja juhuslikult, sest loomulikult ei ole ostjal võimalik oma krundiga tutvuma sõita.

Seni on tal olnud 4,25 miljonit ostjat. Kuuostjate hulgas on hulga suurnimesid. Tükikese omandas kadunud president Ronald Reagan, elavatest võivad end Kuu krundi omanikeks nimetada näiteks USA filmiprodutsent George Lucas ja USA praeguse presidendi isa George Bush.

1967. aastal leppisid ÜRO liikmesriigid kokku, et ükski riik ei saa omada midagi Kuul ega päikesesüsteemi planeetidel. Kuid lepe ei ütle midagi eraomanike kohta.

Hope rõhutab, et tegu on omanikuta maaga, millele 197 riigi kodanikud saavad esitada taotlusi. Ühtseid reegleid, kuidas Kuu peal krundijagamine peaks käima, pole.

Nii USA kui ka Jaapan kavandavad Kuu peale kolooniaid ning Kuu peale kruntide ostmine võib seeläbi veelgi hoogu saada.

Montreali McGilli ülikooli õhu- ja kosmoseõiguse professor Ram Jakhu ütleb, et Hope'i väited kuupealse eraomandi kohta ei pea eriti vett. Aga õigus pole ka ühelgi riigil, kes Kuul kanda kinnitada üritab.

Kuu on rahvusvaheline ühisomand, riigid ei saa seal midagi omada, nii määrab ÜRO 1967. aasta leping. Eraisikute õigused ei ole saa minna vastuollu riikide õiguste ja võetud kohustustega.

Rahvusvahelise kosmoseõiguse instituudi direktor Jakhu usub, et ettevõtjad on ÜRO leppest valesti aru saanud, sest leppe mõte oli välistada kosmoses omandivaidlused. Ajalooliselt on maadejagamine olnud sõdade üks peamisi põhjuseid. "Kuu ei ole kellegi oma. Keegi ei saa olla kosmoses krundiomanik," ütles Jakhu.

Kuid Hope jääb enda juurde: tema väitel kuulub talle 95 planeeti, 2,8 triljonit hektarit kosmilisi krunte, nende väärtus ületab 100 triljonit dollarit, kuid maavarade kaevandamise õigused hinna sisse ei kuulu.

Autor: Villu Päärt