Petturid teenivad jalgpalli kihlvedude pealt

Koit Brinkmann 06. juuli 2007, 00:00

Jalgpallitegelased kasutavad kihlveopetturite tulekust rääkides väljendeid kokkuleppemäng ja mängijate äraostmine.

Nädala algul lahvatas skandaal jalgpalliklubide TVMK ning Soome Espoo Honka vahelises kohtumises jalgpalli Intertoto karikasarjas. Kahtlust äratas kohtumise lõpptulemuse ennustamiseks brittide kihlveokontoris Betfair panustatud summa 1,5 miljonit eurot. Tavaliselt jäävad panused selliste mängude puhul paarikümne tuhande euro kanti.

Sellest ajendatuna teatab Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) president Aivar Pohlak, et meie jalgpall on praegu kihlavedajate rünnaku all ning Eesti meistriliiga on sattunud samade tegelaste huviorbiiti.

Samuti meenutab ta SL Õhtulehes, kuidas teda üritati mulluse UEFA sarja avaringi kohtumise eel Oslo Lyniga ära osta 100 000 euro ehk veidi rohkem kui 1,5 miljoni krooniga.

Kerkib küsimus, miks just Eesti meeskondade mängud pakuvad huvi rahvusvahelistele spekulantidele?

Kuid kokkuleppemängud ei ole Eestis viimase aja needus.

Postimehe sporditoimetus valis 2005. aasta seatembuks jalgpalliklubi Tartu Merkuur kokkuleppemängu. Väidetavalt kaotas Tartu Merkuuri jalgpallimeeskond meelega Eesti meistriliiga kohtumise Tallinna Dünamole, kuna mõned Tartu klubi mängijaile lähedased isikud panustasid kihlveokontorites suuri summasid vastase võidule.

Tookord algatati ka kriminaalasi, kuid midagi tõestada ei suudetud.

Igatahes ajendab see juhtum Eesti Olümpiakomiteed ning talle osaliselt kuuluvat internetipõhist spordivõistluste totalisaatorit ASi Spordiennustus 2006. aasta alul tegema ausa mängu üleskutset, et sportlased-treenerid ei osaleks kihlvedudes, mis puudutavad nende oma võistkonda.

ASi Spordiennustus juhatuse liige Sven Kolga räägib, et seni on neil tegemist olnud üksikjuhtumitega, kus võidusummad on ulatunud maksimaalselt 50 000 kroonini. Kolga selgitusel pole siin liikuvad rahad suured, kuid mida madalam on jalgpalli tase, seda suurem on risk pettusteks.

"Näiteks eelmisel aastal lülitasime jalgpallivõistkonna Tartu Maag oma süsteemist välja. Samuti on kindlaid mänge, mida me ei pane üles," annab Kolga mõista mõningatest Eesti jalgpallis toimuvast asjadest. Tema selgitusel tekivad kahtlused, kui neil vahetult enne jalgpallimatši registreerunud panuste tegijad saavad kohe suured võidud. Nii pandi Maagi juhtumi puhul sisse 10 000 krooni ning võideti 50 000 krooni.

Jalgpallimänedžeri Tarmo Lehiste sõnul on lihtne skeem selline, kus meeskonnast leitakse paar jalgpallurit, kellele makstakse kehva mängu eest. Sama meeskond reklaamitakse üles kui kindel võitja. Siis teevad petturid erinevates kihlveokontorites oma pakkumised, loomulikult kõrge koefitsiendiga vastasmeeskonna peale. Ning võtavad raha välja.

Midagi siiski tõestada pole seni suudetud ning seetõttu on ka Lehiste kellegi peale näpuga näitamisel ettevaatlik. Kuid mainib Läti klubi FK Dinaburg Daugavpilsi eemaldamist Balti liigast fair play reeglite rikkumise eest. Põhjendusega, et meeskond kaotas meelega Narvas selle aasta 14. märtsil peetud kohtumise kohaliku Transi vastu.

Endise EJLi presidendi Indrek Kanniku arvates on meil ohud mängijate äraostmiseks suuremad kui nn suurtes jalgpalliriikides, sest pallurite palgad on väiksemad. "Varem püüdis vastasmeeskond teise mängijaid ära osta. Viimasel 3-4 aastal, kui Eesti mängudele saab üle maailma kihlveokontorites panuseid teha, on altkäemaksu pakkujateks enamasti välismaalastest kihlveopetturid, kes mängivad suurtele panustele," selgitab ta.

"Kahjuks on katk, mis maailma jalgpallis levinud, jõudmas Eestisse," kinnitab ka EJLi infojuht Mihkel Uiboleht. Tema sõnul on liidul olemas kahtlused mitte ainult Euroopa sarjade mängude, vaid ka Eesti meistrivõistluste liigamängude suhtes.

TVMK kaotuse peasüüdlaseks Espoo Honka klubile peetakse Postimehe andmetel lätlasest keskkaitsjat Jevgenijs Kacanovsit.

"Jah, ka mina nägin, et Honka kolm esimest väravat sündisid läbi ühe mehe vigade," tunnistas klubi president Pjotr Sedin lehes.

Küsisin asjatundjatelt, kas ühest mängijast võib siis nii palju sõltuda, et ta saab mängu ära rikkuda.

MTÜ Jalgpallihaigla aktivisti Tarmo "Kojamees" Kruusimägi arvates on ainult ühte mängijat ära osta kahtlane, pigem käib see ikka läbi meeskonna mänedžeri.

Treeneril on võimalus kaotamiseks hoida teatud mängujoonist, vahetada nõrgemaid mehi sisse, jne. Ring, kes asjast teab, peab olema väike.

Indrek Kannik leiab aga, et keskkaitsjast või väravavahist sõltub mängu ärarikkumisel ikka üsna palju, vähem sõltub ründajast.

Eesti mängudele saab panustada paljudes maailma kihlveokontorites.

MTÜ Jalgpallihaigla aktivisti Tarmo "Kojamees" Kruusimägi sõnul sõltub kõik petturite müügioskusest, kuidas nad suudavad meelitada inimesi raha panustama. Skeemide autorid mõtlevad juurde legendid, tabeliseisud jne.

Tema sõnul käivad viimasel ajal Eesti meistrivõistluste mänge vaatamas nn info-analüüsi lähetajad ning nende hulgas domineerivad Aasia päritolu inimesed, kes terve mängu istuvad telefoni otsas. Sven Kolga suhtub sellistesse juttudesse skeptiliselt, öeldes, et jutt asiaatidest on ainult põnevuse tekitamiseks.

Itaalia klubijalgpallis toimis kümne aasta jooksul süsteem, kus olid kokku lepitud nii mängude vilepartiid kui ka hilisemad telekommentaarid. Süsteemi olid segatud sellised suured ja tuntud klubid nagu Juventus, AC Milan, Fiorentina ja Rooma Lazio.

Skandaali peategelasteks olid Torino Juventuse endine peadirektor Luciano Moggi, tema abiline Antonio Giraudo, Itaalia jalgpalliliidu asepresident Innocenzo Mazzini, mängude kohtunike valijad Paolo Bergamo ja Pireluigi Pairetto ning Itaalia üks paremaid kohtunikke Massimo De Santis.

Nagu selgus uurimise käigus, valis Moggi talle meelepäraseid kohtunikke ning seda mitte ainult Juventuse mängudele, vaid ka rivaalide kohtumistele.

Hulk tõendeid leiti Napolist, kus uuriti maffia sidemeid rahvusvahelise jalgpalliga. Uurijad hakkasid pealt kuulama nende jalgpallurite, kes regulaarselt panustasid kihlveokontorites teatud mängudele, telefone. Õige pea avastati, et paljudes vestlustes oli üheks osapooleks Moggi.

Juventust karistati lisaks Meistrite Liigast kõrvaldamisele ka teise liigasse taandamisega, kus ta pidi alustama 17 miinuspunktiga.

Teised klubid jäid küll kõrgemasse liigasse, kuid said kaasa kõvasti miinuspunkte.

Viktor Levada, jalgpalliklubi Levadia president
Tegemist on haigusega, mis hakkab ka meil levima. Vaatan seda ärevusega. Peame selle haiguse vastu tõsiselt võitlema ning toetan selles Pohlakut ning EJLi. Levadia kohta võin öelda, et meile pole raha pakutud.

Selle kohta, kas üks keskkaitsja võib mängu ära rikkuda, ütlen, et teoreetiliselt küll, aga praktiliselt mitte. Väravavahil on võimalused selleks tunduvalt suuremad.

Pjotr Sedin, jalgpalliklubi TVMK president
See on väga suur probleem. Aasta tagasi hakati Eesti mänge ka suurtes kihlveokontorites üle maailma üles seadma, enne seda olid need ainult väiksemates kontorites. Näeme oma matšidel istumas Aasia päritolu inimesi, kes helistavad kusagile. Kui oleme neilt küsinud, kas saame kuidagi aidata, siis vastavad, et me niisama istume ja vaatame.

Eesti meistriliiga klubide juhtkonnas pole inimest, kellele oleks raha pakutud. Küll tuleb mängijate hulgas teha selgitustööd, et ei antaks ahvatlusele järele.

Tegemist on noorte meestega, kellest paljud on pärit materiaalselt mitte kõige kindlustatumatest peredest. Teada on ka, et ei pakuta sellele, kellest teatakse, et ta ei võta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing